Eesti elektritoodang kasvas, tarbimine vähenes

Eelmise aasta kokkuvõttes vähenes elektri tarbimine Eestis ühe protsendi, moodustades kokku 8,1 teravatt-tundi. Elektri tarbimise languse peamiseks põhjuseks oli tavapärasest soojem sügis-talv.

Näiteks detsembrikuus oli Eesti elektritoodang 24 protsenti ja tarbimine 13 protsenti väiksem kui 2012. aasta samal kuul.

Elektritoodang kasvas 2013. aastal 11 protsenti 11,7 teravatt-tunnini, mis võimaldas koos suuremate ülakandevõimsustega Eesti-Läti vahel siinsetel tootjatel enam elektrit eksportida. Saldeeritud energiakaubandusbilansi alusel kujunes Eesti netoekspordiks kokku 3,6 teravatt-tundi, mida on 64 protsenti rohkem kui 2012. aastal.

Eesti ja Läti vahel liikus elekter 94 protsendil eelmise aasta tundidest põhjast lõunasse. Eesti-Soome ühendus töötas 67 protsendil tundidest suunal Soomest Eestisse, 30 protsendil tundidest Eestist Soome ning kolmel protsendil tundidest kaubandust ei toimunud.

Kolme Balti riigi elektritarbimine kasvas möödunud aastal ühe protsendi ja moodustas kokku 25,9 teravatt-tundi, tootmine kasvas kaheksa protsenti 21,2 teravatt-tunnini. Kolme riigi summaarne elektrienergia defitsiit vähenes viiendiku 4,7 teravatt-tunnini ja moodustas kogutarbimisest 18 protsenti. Baltikumi puudujääk kaeti 32 protsendi ulatuses impordiga Põhjamaadest ning import kolmandatest riikidest moodustas vastavalt 68 protsenti.

Kõige suurem takistus Läti ja Leedu elektridefitsiidi katmisel Põhjamaades ja Eestis toodetud elektriga on ülekandevõimsuste puudujääk. Füüsiliselt on Eesti-Läti vahel ühendusvõimsusi 600 megavatti. Balti süsteemihaldurite kokkulepe võimaldab elektrit üle kanda võimsusega 900 megavatti, kuid EstLink 2 käivitamise järel on sellest Läti-Leedu defitsiidi katmiseks selgelt vähe. Balti turu integreerimiseks tuleb välja ehitada Eesti-Läti kolmas ühendus.

Põhjamaade 2013. aasta elektritoodang langes eelnenud aastaga võrreldes kuus protsenti 380 teravatt-tunnini, sealhulgas vähenes tootmine Norras ja Rootsis üheksa protsenti, Soome toodang jäi aastatagusega võrreldes samale tasemele. Tootmise langus tulenes peaasjalikult vähenenud tarbimisest ning madalast hüdroreservuaaride tasemest. Taanis seevastu kasvas toodang 13 protsenti.

Hoolimata Rootsi ja Norra elektribilansi ülejäägist, kujunes Põhjamaade summaarne elektribilanss 2013. aastal 0,9 teravatt-tunni ulatuses negatiivseks. Elektri puudujääk kaeti impordiga Saksamaalt ja Venemaalt. Aasta varem oli Põhjamaade elektribilansi ülejääk olnud 15,8 teravatt-tundi.

 

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Otto Bock Estonia otsib NÕUDLUSE PLANEERIMISE JA KLIENDIHALDUSE JUHTI

Tammiste Personalibüroo OÜ

10. september 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Käsi­raamatud