Autor: Kaisa Gabral • 10. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"VKGs me läheneme palgaküsimusele teise loogikaga ning peame iga palgatõusu aluseks produktiivsuse kasvu. Arvestades ettevõtte suurte arendusprojektidega, on see ka ainuke edukas viis, kuidas jätkata arendustööd samas mahus ning genereerida ettevõttele piisavalt käivet, mis on omakorda aluseks järgmisteks arenguteks," selgitas VKG avalike suhete juht Julia Piilmann.

Ettevõtte palgafond moodustab kõige suurema osa VKG püsikuludest ning selle roll on ettevõtte stabiilse majandusliku situatsiooni hoidmisel väga suur, lisas ta.

VKGs on palgad Piilmanni sõnul hakanud kasvama alates 2010. aastast ning palgafond on kasvanud nii 2011., 2012.  kui ka 2013. aastal. "Käesoleval aastal prognoosime tagasihoidlikku kasvu," märkis ta.

"Pole saladus, et häid töötajaid - keda eelkõige ongi vaja hoida - hoiab kohal mitte ainult palk, vaid eelkõige huvi oma töö vastu, ettevõtte ja töötaja omavaheline sobivus," lisas Piilmann.

VKGs hoiab avalike suhete juhi sõnul inimesi kohal ka ettevõtte hea maine, töökoha stabiilsus, tööstusele omane mastaapsus ning sellest lähtuv võimaluste rohkus. "Peaaegu kõik meie töötajad on samuti kinnitanud, et suurt rolli nende jaoks mängib ka ettevõtte suur ja positiivne roll maakonna arengus," selgitas Piilmann.

Mis puudutab palgasurvet, siis Piilmanni sõnul on see põlevkivitööstuses olemas. "Põhjuseks on eelkõige professionaalse tööjõu nappus ning ala keerukus," täpsustas ta.

Kadri Seeder Palgainfo agentuurist kirjutas Äripäevas ilmunud kolumnis, et see on hea, et töötajad välismaale minemise asemel palka juurde küsivad.