Autor: Raigo Neudorf • 7. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uued tulijad üritavad turu toimivuse mõõdupuuna kasutada elektrimüüja vahetajate hulka ning Eesti Energia turuosa. Arusaadav – sellised mõõdupuud on igati nende huvides. Kliendi vaatenurgast on aga olulised hoopis teised kriteeriumid.

Kliendi jaoks tähendab turu toimimine seda, et kaupa on saada ning et turukonkurents annab seda kaupa igal ajahetkel parima võimaliku hinnaga. Ning nii vaadates – ja kuidas üldse teisiti, kui mitte kliendi vaatest – toimib elektriturg suurepäraselt.

Eesti koduklientide elektriturul on klientidel valida 8 müüja vahel. Eesti Energia turuosa Eesti elektriturul on ligi 70%. Loomulikult tunneme rõõmu selle üle, et pärast esimest vabaturuaastat otsustas oma lepingut Eesti Energiaga pikendada ligi 97% klientidest.

Eleringi andmetel vahetas 2013. aastal Eestis elektrimüüjat ligi 6% tarbimiskohtadest. Ainuüksi aastavahetusel vahetas elektrimüüjat 18 000 klienti. Kas seda on toimiva turu jaoks vähe või palju? Oleneb, millega võrrelda.

2012. aastal vahetas Soomes müüjat 236 000 klienti, mis on pea 8% kõikidest klientidest. Jah, seda on mõnevõrra rohkem kui Eestis, kuid Soome elektriturg on olnud kodumajapidamistele avatud 16 aastat, mitte 12 kuud.

Eesti panga asepresident Madis Müller ütles hiljuti, et võrreldes varasemate aastatega, kus kliendid olid algusest lõpuni lojaalsed vaid ühele pangale, on nüüd pangavahetus hoogustumas. Ainuüksi viimase 2 aasta jooksul on panka vahetanud 10% klientidest. Kas selle kõrval on elektrituru 12 esimese kuu ligi 6% tõeliselt halb tulemus? Ei ole.

Kolmas võrdlus pärineb telekomiturult, kus algas numbriliikuvuse ajastu 2005. aastal. Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel liigub mobiilsideoperaatorite vahel igal kuul keskmiselt ligi 6000 mobiilinumbrit. Esimese vaba elektrituru aasta kuu keskmine müüjavahetajate arv oli Eleringi andmetel ligi 3000. Ka selles kontekstis ei ole möödunud aasta tulemus halb.

Kliendid ei vaheta elektrimüüjat ju niisama vahetamise pärast, vaid ikka siis, kui sel on mõtet. Näiteks kui tekib rahaline sääst. Paraku näitas möödunud aasta, et enamike majapidamiste jaoks poleks müüjavahetus suurt säästu kaasa toonud. Miks nii? Nüüd, kus elektri hinna subsideerimine maksumaksja taskust on lõppenud, joonduvad kõik müüjad turuhinna järgi. See tagabki, et Eesti klientidel on igal ajahetkel elekter kättesaadav parima võimaliku hinnaga. Ühtlasi on Eesti elektri jaeturul elektrimüüjate juurdehindlused võrreldes Põhjamaadega marginaalsed või kaubeldakse isegi kahjudega.

Uueks aastaks soovingi kõigile kainet meelt ja kannatlikkust. Keegi polegi öelnud, et Eesti elektriturg on valmis. Esimesed 12 kuud elektriturgu pole kindlasti mitte see, mida näeme siin 5 aasta pärast. Mitmeid võimalused näiteks kaugloetavate arvestite näol on müüjatele ja mõistagi klientidele alles avanemas. Küll aga võiksime oma teisele avatud turu aastale minna vastu uhkustundega. Eesti tegi maailmarekordi avatud turu elektrilepingute sõlmimises ja ka hilisemaid tulemusi ei tarvitse kritiseerida.