Autor: Raigo Neudorf • 15. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mida soovitate ettevõtetele, kes soovivad disaini strateegiliselt kasutama hakata?

Disaini kaasamine strateegilisel tasandil on ettevõtja isiklik ja põhjalikult kaalutletud valik, mida ei ole võimalik teha välise soovituse ajel. Kehtib võrdlus ihuarstiga, kellelt abi saamiseks pead sa olema valmis võtma end riidest lahti. Disain on probleemide lahendamise distsipliin ja selleks, et probleeme saaks lahendada, on vaja ausust ja läbipaistvust. On vähe teemasid, mis jäävad selles töös puutumata: kui eesmärk on ettevõtte konkurentsivõime parendamine, on kõige tähtsamaks edu teguriks ettevõtte enda elluviimisvõime ja seda ei saa mõõta või parendada ilma sisulist tegevust nägemata. Kõik, mida ettevõtja enda kohta räägib, saab sisulise auditi ning see pilt on enamasti erinev sellest, mida ettevõte või selle juhtkond endale kinnitab.

Suurimaks väljakutseks selles töös on ettevõtte olemasolevate mõttemudelite ning ekspertiisi kahtluse alla seadmine: “ma olen seda tööd teinud juba kolmkümmend aastat, ma tean täpselt, kuidas seda tegema peab!” on tüüpiline vastuargument disainerile, kelle pakutud lahendus eirab tööstusharu traditsioone. Ja seal peitubki suurim erinevus disaini tavapärase rolli ning strateegilise disaini vahel: kui konkurentsivõime parendamisel keelatakse disaineril sekkumine tegelikku ostuotsust mõjutavatesse teguritesse nagu hind, saadavus, müügikanal, klienditeenindus, järelhooldus ning ta peab määrama ainult toote värvi, siis kui tulemuslik ta saab oma töös olla?

Mille vastu kipuvad ettevõtjad tavaliselt eksima, kui nad on otsustanud oma ettevõttes disaini rakendama hakata?

Disainprojektide õnnestumiseks on esmatähtis, et sellesse oleks kaasatud ettevõtte tegevjuht. Teiseks soovitan lähteülesandesse oodatavat lahendust mitte sisse kirjutada: parem on kirjeldada eesmärke ning olla valmis selleks, et lahenduskäik ei ole ootuspärane. Kolmandaks tuleb olla valmis ise muutuma: toote või teenuse parendus toob enamasti kaasa vajalikke muutusi ka ettevõtte sees, milleks tuleb lihtsalt valmis olla.

Kas tootmisettevõtete disainiteadlikkus on viimastel aastatel kasvanud?

Disainist ollakse Eesti ettevõtete seas teadlikud enamasti toote ja pakendi välisilme kontekstis. 2009. aastal EASi poolt tellitud mööblitööstuse sektoruuringust selgus, sajast ettevõttest kaks kolmandikku tegeles tootearendusega omal jõul, pooled küsitletutest kasutasid  tootedisainerite abi, kuid vaid 14 protsendil oli oma tootedisainer. See tähendab seda, et valdav enamik peab disaineri kaasamist ennekõike kulutuseks. Kui siin vanarahva tarkust appi võtta, siis tark peremees ootab, kuni ahi sooja annab, enne kui puid alla paneb…Paraku järgneb edu tegevusele, mitte vastupidi, meil ei ole võimalik rääkida innovatsioonist ilma riskide võtmiseta või uudsetest lahendustest ilma teadmatuseta nende edust. Iga väiksemgi õnnestumine selles valdkonnas annab teistele julgust katsetada ning disainikasutuse kasvu ainsaks piduriks on aeg, mis kulub ühe idee edulooks saamiseni ja on paraku mõõdetav aastates, mitte päevades.

Markko Karu pikemat ettekannet teemal "Mida eeldab disaini rakendamine ettevõttes?" saab kuulata juba 18. detsembril, mil Tallinnas toimub Tööstusdisaini seminar "Kuidas disain ettevõtte kasuks teenima panna?"  SIIT .

Täpsema seminariinfo leiate