Kuldar Leis: 9 kuud elu passiivmajas

Olen veebruari algusest elanud sertifitseeritud passiivmajas, esimeses Eesti pinnal. Andsin alates projekteerimise algusest augustis 2010 palju kõneainet skeptikutele, aga nüüd juba paljudele järgijatele sära silmi.

Mis on meeldejäävat elustiilis alates veebruarist siiani? Märts oli sel aastal väga päikseline, aga külm, öösiti korduvalt -15°C. Selline ilm on aga passiivmajale just sobilik, päevane päike tuleb suurtest lõunakülje akendest sisse ja öine külm ei jahuta maja maha, sest seinad, katus ja aknad on soojapidavad. Märtsis küttis meie maja juba ainult päike.

Samas märts ja aprill olid ka ainukesed kuud, kus toatemperatuur läks isegi liiga kõrgeks, seda sai aga lihtsalt korrigeerida akende avamisega. Põhjus oli selles, et veel olid paigaldamata välirulood lõuna- ja läänekülje akende ees ja puudus ka päikesepaneelide rida lõunapoolsel katusel, mis tavaolukorras varjab kõrget päikest ülemiste lõunakülje akende ees. See näide aga ongi hea ilmestamaks, et kui kogu süsteemist on midagi puudu, siis on tulemus puudulik.

Aprillis said välirulood ja päikesepaneelid paika ning päikeseline suvi möödus parajas toasoojuses 24-26°C ning õhuniiskusega 40-50%. Kuigi lõunakülg on enamjaolt akendega kaetud, siis jahutussüsteemi meil majas ei ole ja ei ole vaja ka. Öösel, kui õhk on jahedam, on maja alumise ja ülemise korruse aken pooleldi avatud, ja see lihtne nn “öötuulutuse” põhimõte aitab majas temperatuuri hoida ka järgneval päeval parajas vahemikus. Seega kaks olulist komponenti suvel mugava olukorra tagamiseks meie majas on akende väljast varjestamine ja võimalus kogu maja öise jahedama õhuga tuulutada.

Külmal ajal, kui oluline on väike soojakadu, on passiivmajas tähtsamad vahest kaks asja - aknad ja ventilatsioon. Just viimase osas oli mu umbusk väga suur, arvestades kogetut paljudes büroohoonetes ja hotellides. Nüüd on meil aga 93%-lise soojatagastusega ventilatsioonisüsteem, me ei tea mis on müra ja kõigis ruumides on värske õhk, mida mõõdetakse TÜ ja TTÜ poolt 3 aasta vältel. Suvel aga toimis hoopis loomulik õhutus, avatud oli keldrikorruse aken ja kõrgeimad õhutusaknad diagonaalselt keldriaknaga. Taas oli värske õhk pidevalt olemas. Lisaks on igas toas vähemalt üks aken, mida saab tarvidusel lahti teha, ise ma selleks vajadust aga ei näegi.

Kas passiivmajas elades peab millegi erilisega arvestama? Ei, kõik toimib tavapäraselt. Vent töötab ise, päike kütab ruume ja sooja vett, väga külma ja pilvise ilma korral toetab maasoojuspump, aknaid on palju ja neid võid avada kui isu on. Tänu headele akendele ja madala temperatuuriga seinaküttele on terves ruumis ühtemoodi hea olla sõltumata asukohast.

Minu järgmine soov on, et meie lapsed lasteaedades ja koolides saaksid viibida hea sisekliimaga ruumides, sest siis kaob ka unisus koolitunni ajal. Kavandatavad ajutised moodullasteaiad selles osas väga optimismi ei sisenda.

Osale arutelus

  • Kuldar Leis

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud