Autor: Raigo Neudorf • 5. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil sõnas, et Venemaa puhul võib teatud juhtudel olla tegemist kapriisse sihtturuga.

„Paljud ettevõtted mõistavad, et idasuunalise ekspordi arendamisse tuleks suhtuda teatud reserveeritusega ning paralleelselt peavad olemas olema toetavad Euroopa või Aasia ekspordi partnerid.” Kui selle põhimõtte järgi tegutseda, on Venemaa näol tegemist ahvatleva sihtturuga, kus hinnatase on regiooniti euroopalikult kõrge, samas kohalike majatootjate kvaliteedi erinevus väga suur, mis kokkuvõtvalt on ilmselge konkurentsieelis Eesti puitmajatootjatele.„Nii et tegutsema peab ning ekspordivõimalused ida suunal on vaja ära kasutada,“ tõdes Kivil.Viimastel aastatel on Venemaa majatootjad mõistnud, et lisaks koduturul tegutsemisele on oluline roll ekspordil ning tegevust püütakse laiendada Euroopasse. „Eks Venemaa puitmajatootjad on otsinud ja otsivad edaspidigi jõuliselt võimalusi sisenemaks eksporditurgudele, kus tegutsevad praegusel hetkel väga tugevalt eelkõige just Eesti puitmajatootjad,” märkis Matek ASi tegevjuht Sven Mats. „Kui lähtuda praktikast, siis Venemaa ettevõtete tugevus Skandinaavia turul võiks olla eelkõige toote madal maksumus, mis on saavutatud läbi odava materjali ning tööjõu kasutamise. Eesti puitmajatootjate trump on eelkõige just kõrge kvaliteet ning usaldusväärne teenus, mida toetab mõistlik hind. Skandinaavia turul on määravaks just need kriteeriumid,“ võttis Mats kokku kahe riigi puitmajatootjate konkurentsieeliste erinevused.Lisaks ettevõtete tasandile näeb puitmajaklaster koostöövõimalusi ka katusorganisatsioonide vahel.“Kohtusime messi käigus ka oma kolleegidega Venemaa Puitmajaliidust. Mastaapidelt on tegemist loomulikult kordi suurema organisatsiooniga, kuid ekspordi osas on Eesti puitmajatootjate majandusnäitajad meie Venemaa kolleegidele pigem eeskujuks,” ütles klastri projektijuht Lauri Kivil.Eesti puitmajasektori müügitulu ulatub ligikaudu 250 miljoni euroni ning Eesti on müügitulu absoluutnumbrite alusel Euroopa Liidus neljas puitmajade eksportija. Sealjuures moodustab Eesti Puitmajaliidu ettevõtete müügitulu ja töötajate arv ligikaudu 50 protsenti kogu kohaliku sektori vastavatest näitajatest. Eesti puitmajade ekspordi reaalne osakaal ulatub ligi 85 protsendini sektori müügitulust.Eesti puitmajaklastrisse kuulub hetkel 29 partnerit, kellest 19 on puitmajatootmisega tegelevad ettevõtjad. Konsortsiumisse kuuluvad veel sektori arengusse panustavad erialaliidud, teadus-haridusasutused ning tugiorganisatsioonid. Eesti puitmajaklastri katusorganisatsiooniks ja eestvedajaks on Eesti Puitmajaliit.