Taaskasutus vähendab tööstusjäätmete hulka poole võrra

Taaskasutus võimaldab sageli vähendada tööstusjäätmete hulka poole võrra või isegi rohkem.

Kuna 2/3 kogutud jäätmetest moodustab materjal, mida on kasutatud jäätmete endi kogumiseks, siis korduvkasutusega saab sellest loobuda.

„Näiteks autoteeninduses tekib igapäevaselt vanu õlisid, kemikaale, roostepuru, lahusteid, värve, määreainetega läbiimbunud tolmu ja muid jäätmeid, mis on vaja autodetailidelt või põrandalt ära pühkida. Enamasti kasutatakse selleks ühekordseid paberrätte ja –matte, mis seejärel kohe ära visatakse. Ühtelt poolt on selline paberikulu suur koormus keskkonnale, kuna  ühe tonni paberi tootmiseks kulub umbes 3 tonni puitu ja 25 tonni puhast vett. Teisalt: kui näiteks õliloigu ärapühkimiseks kasutatakse pabermatti või riidekaltsu, muutuvad ka need ohtlikeks jäätmeteks, mida tuleb nõuetekohaselt käidelda. Seda võib teha vaid selleks tegevusluba omav jäätmekäitusettevõte ning loomulikult ei ole teenus ise ja transport tasuta,“ selgitas OÜ Lindström tegevjuht Ivo Kirss.

Võib ju vastu argumenteerida, et ühes väikeses autoremonditöökojas tekib nii vähe ohtlikest jäätmetest läbiimbunud paberit, et nende tavaprügi hulka viskamine ei kujuta mingit ohtu. Kirsi sõnul ei saa sellega aga nõustuda, kuna väikestest kogustest saavad aja jooksul lõpuks suured.

Keskkonnaministeeriumi andmetel tekkis 2011. aastal ligikaudu 1000 tonni ohtlike ainetega saastunud materjale nagu absorbendid, puhastuskaltsud, filtrid ja kaitseriietus. Osa sellest moodustasid ka ühekordsed pühkimislapid ja -matid. Teatud tekstiilijäätmed, mahavalgunud õli ja kemikaalide kogumiseks kasutatud sae- või puukoorepuru ning muud absorbentmaterjalid tuleb nende kasutajatel vastavalt seadusele kokku koguda ning saata hävitamisele põletustehasesse.

Ministeeriumi kinnitusel eelistatakse Euroopa Liidu jäätmekäitluses korduvkasutusega tooteid ühekordsetele ning seetõttu on soovitav ka taaskasutatavate puhastustekstiilide tarbimine. Siin on aga väike “aga“ – nimelt ei tohi selliseid puhastustekstiile pesta nagu tavapesu, sest eelduseks on õlide ja muu saaste eemaldamine tekstiilidest ning seejärel ka pesuvee puhastamine.

Tööstusettevõtte poolt vaadates on üheks võimalikuks lahenduseks need puhastustekstiilid teenusepakkujalt üürida, nagu täna üüritakse töörõivaid, vahetusvaipu, hotelli- ja restoranipesu ning muud seesugust.  Vastavalt kokkulepitule viiakse ära määrdunud tooted ja tuuakse asemele puhtad.

Kirsi sõnul pole korduvkasutusega puhastustekstiilid kindlasti igavesed, kuid nende koormus keskkonnale on siiski kordi väiksem ühekordsetest vahenditest. Kuna tekstiilid on 100% puuvillast, vastab see imavuselt 5–6 ühekordse kasutusega puhastuslapile ja peab vastu umbes 20 pesukorda. Siiski on see märkimisväärne jäätmekoguse vähendamine võrreldes ühekordsete pabervahenditega.
 

Osale arutelus

  • Toostusuudised. ee

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara