Eesti Energia: Baltimaades on Euroopa kalleim gaas

Täna toimuval Energiafoorumil nentis Eesti Energia gaasi ärisuuna juht Aivar Tihane, et Baltimaades on hetkel Euroopa kalleimad gaasihinnad.

Tihane toonitas, et Balti riikidel tuleb seada tänastele gaasimonopolidele konkreetsed kohutused ja tähtajad gaasituru arendamiseks. 

„Balti riigid ei saa jääda ootama, et gaasiturgu asuksid arendama praegused turumonopolid,“  kutsus ta Balti riike üles senisest otsustavamale tegutsemisele.

Tihane lisas, et ehkki elektriturule pööratakse täna rohkem tähelepanu, on gaasituru avamises peidus suurem kokkuhoiu võimalus.

„Võttes aluseks gaasi impordihinnad selgub, et Balti riikides on täna Euroopa kalleim gaas, mille tulemusel maksavad Baltimaad gaasi eest ligi 400 miljonit eurot rohkem kui eurooplased keskmiselt. Erinevate riikide turge võrreldes ilmneb aga veel üks trend  – hulgihinnad kipuvad olema kallimad turgudel, kus osaleb vaid üks pakkuja ning soodsamad  seal, kus neid on palju,“ rõhutas Tihane peamist põhjust, miks peaksid Balti riigid just täna aktiivselt gaasturu avanemisega tegelema. 

Ühtlasi tooks gaasituru avamine tema hinnangul kaasa ka gaasitarbimise kasvu, sest turu avanemine tõstab klientide usaldust gaasitoodete ja turuhinna vastu.

„Et gaasituru varjusurmast välja tuua, tuleb astuda olulisi samme õiges suunas. Sarnaselt elektriturule tuleks eristada gaasi põhivõrguettevõtja ja gaasimüüja. Kõigil gaasimüüjatele tuleks luua ligipääs hulgiturule ja gaasi ladustamisvõimalustele. Täna on need võimalused olemas vaid gaasiturgu valitsevatel monopolidel. Ühtlasi peab müüjatel olema juurdepääs kliendi tarbimisandmetele , mis võiks toimuda elektrituruga sarnase andmevahetusplatvormi kaudu,“ loetles Tihane vajalikke reforme.

Kolmest riigist on tema sõnul seni suurimaid edusamme gaasituru avamisel saavutatud Leedus.

Olulisemate probleemidena elektriturul tõi Eesti Energia energiamüügi tootedivisjoni direktor Karla Agan välja, et elektri ülekandevõimsuste jaotamine ei toimu vastavalt Euroopa Liidu nõuetele ning Läti ja Leedu suurimad tootjad ei pane kogu oma elektritoodangut börsile.

Elektrituru suurimaks probleemiks on tänane ülekandevõimsuste jaotamise praktika, mis ei vasta Euroopa Liidu nõuetele. See on loonud põhjendamatu konkurentsieelise Läti, Leedu ja Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide müüjatele.

„Kui Lätist põhjapool asuvatel müüjatel tuleb Läti ja Leedu turule pääsemiseks lisada elektrienergia hinnale ka piiriületustasud, mille suurus muutub prognoosimatult iga päev, siis Läti, Leedu ning kolmandate riikide müüjad saavad elektrit müüa piiriületustasudeta,“ sõnas Agan. Ta rõhutas, et piiriületustasud võivad kasvatada hinnaerinevuse Eesti ja Läti hinnapiirkondade vahel isegi rohkem kui kahekordseks.

Olukorra lahendamiseks on Agani sõnul kaks võimalust:  täiendavad kaabelühendused  Eesti ja Läti vahel, mis on ääretult kallis ja aeganõudev lahendus, või siis finantsinstrumendid, mis võimaldaksid müüjatel fikseerida piiriületustasud pikemaks perioodiks.

Agan selgitas ka, et Baltikumi elektrituru tarbimismaht on täna 25 TWh, millest läbib ühtset Nord Pool Spot börsisüsteemi üksnes alla poole. Eesti on täna ainus Balti riik, kus elektribörsile suunatakse praktiliselt kogu toodetud elekter.

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara