Autor: Raigo Neudorf • 20. september 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Partsi sõnul oli meeldiv kuulda IEA positiivset hinnangut Eesti valmisolekule vedelate transpordikütuste tarnekriisiga toime tulemiseks.

„Kütusevarud on meil nõuetekohaselt komplekteeritud ja kütusevaru haldamine toimub võrreldes teiste sarnaste riikidega küllaltki efektiivselt,“ lisas ta.Eesti energiapoliitika tuleviku kujundamise seisukohalt on oluline praegune ajahetk, kuna riik valmistab ette uut energiamajanduse arengukava aastani 2030, perspektiiviga aastani 2050. Uus arengukava hõlmab eri tulevikustsenaariumide analüüsi, mis võtab arvesse energiajulgeolekut, varustuskindlust, keskkonnakaitse aspekte ja majanduslikku tasuvust. Võtmeküsimused, millele tulevikus tähelepanu pöörata, on säästliku energiatootmise tagamine, energiasektori süsinikuintensiivsuse vähendamine ning täpsemate suuniste seadmine põlevkivi kaevandamisele ja tootmisele, ütles Parts.„Kindlasti peab tegelema elektri- ja maagaasiturgude täiendava arendamisega, kaugkütte efektiivsemaks muutmisega ning taastuvenergia tootmise laiendamisega. Ka selle töö juures on maailma energiamajandust puudutavate usaldusväärsete lähteandmete kättesaadavus ülitähtis ja usun, et siingi annab meie koostöö IEAga vajaliku kvaliteeditõuke,“ lisas ta.Partsi sõnul on Eesti jaoks oluline mitmekesise energia tootmis- ja tarbimisportfelli kujundamine, kus oleks esindatud nii traditsioonilisel sisemaisel energiaressursil põlevkivil, biokütustel ja taastuvenergial kui ka maagaasil ja muudel imporditavatel kütustel põhinev energiatootmine.Eesti alustas läbirääkimisi IEA-ga (International Energy Agency) liitumiseks 2011. aasta sügisel ja loodab liituda selle aasta lõpus. IEA on OECD asutatud iseseisev agentuur, mis on kütuseturgude analüüsi ja erakorralise kütusevaru valdkonna reguleerimise eestvedaja maailmas.