Toidutööstuse eksport 20 aasta kõrgeimal tasemel

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) andmetel  oli 2012. aasta kohalikule toiduainetööstusele edukas, kuna sektori ettevõtted näitasid tugevaid müüke just välisturgudel.

MKMi teatel on toiduainete ja jookide tootmine Eestis võrdlemisi konkurentsitihe, mis on ettevõtete arengule pigem kasuks tulnud. Koduturu kitsus on paljud ettevõtted suunanud välisturgudele vaatama ning see on ekspordi osakaalu müügitulus tõstnud viimase 20 aasta kõrgeimale tasemele. Edasine laienemine toimub suuresti välisturgude arvelt.

Toiduainetööstus koosneb kahest suuremast sektorist: toiduainete tootmisest ja jookide tootmisest. Varasemalt tagasihoidlikku kasvu näidanud jookide tootmine kasvas mullu oluliselt kiirenenud ekspordi toel toiduainetest kiiremini, kuid jäi siiski  alla kriisi-eelsetele tasemetele. Kasvu pidurdab peamiselt nõrk siseturg, kuhu võrreldes aasta varasemaga, müüdi mullu 3,4% rohkem

Kui 2011. aastal  kimbutas sektorit sisendite hinnatõus, siis mullune aasta oli selle poolest sektorile kergem. Piima kokkuostuhind langes aastaga üle 7%. Samal ajal veise- ja sealiha kokkuostuhinnad kerkisid vastavalt 14% ja 8%. Kuigi saagikus oli viimaste aastate parim, suurenesid teravilja kokkuostuhinnad tugeva välisnõudluse toel 13%. Nii tooraine kui ka tööjõu kallinemine tõi toiduainete tootmises kaasa 5,8% tootjahindade kasvu. Samal ajal jookide tootmises on tihedam konkurents sundinud ettevõtteid rohkem pingutama ning seal langesid tootjahinnad aastaga 2,4%.

Toiduainete tootmises eksporditakse ca 36% toodangust ning see protsent on aasta-aastalt kasvanud. Peale 1997. aasta Vene kriisi ekspordi osakaal küll mõnevõrra langes, kuid nüüdseks ollakse madalseisust väljas ning isegi toonased tipptasemed on ületatud. 

2012. aastal kasvas Eestis valmistatud toiduainete ja jookide eksport 11%, ulatudes 529 miljoni euroni. Suurima osakaaluga on sektori ekspordis piimatooted, mis andsid 27% kogu sektori ekspordist. Suurimaks ekspordipartneriks oli eelmisel aastal Soome, kuhu müüdi enam kui viiendik toodangust. Samas suurematest kaubanduspartneritest suurenes eksport kõige rohkem Läti suunal, kus müügimahud kasvasid aastaga 30%. Peamine Läti suunaline kasv tuli kondiitritoodete, piima-  ja kalatööstustoodangu müügist.  See aeglustas ka tootjahindade kasvu, mis suurenesid mullu 1,4% võrra.

Toiduainetööstuses suurima osatähtsusega piimatootmist iseloomustas 2012. aastal toodangumahu vähenemine. Müügimahud kahanesid aastaga 4% ning püsivhindades arvestatud toodangumahud veidi üle 5%. Kaubagruppidest vähenes või tootmine 38% ja joogipiima tootmine ligi 4%. Samas juustutootmine suurenes 2,2 tuhande tonni ehk 5,4% võrra. Kuigi toodangumahud vähenesid, siis sektori efektiivsus kasvas. Aastaga suurenes sektori kogukasum 2-3 korda ning tööviljakus hõivatu kohta kasvas üle 40%, ületades Eesti keskmist taset. Samal ajal ettevõtete arv vähenes 2 võrra ning hõivatute arv rohkem kui 6%. Piimatööstuse ekspordist enam kui 40% moodustab juust ning selle eksport kasvas aastaga 6%. Samal ajal on oluliselt suurenenud piima ja rõõsa koore eksport. Antud kaubagrupi müük suurenes välisturgudel aastaga 27% ning osakaal koguekspordis kasvas 38%ni. Kiirele kasvule aitas põhiliselt kaasa müügikasv Lätti. Piimatööstuse suurimaks ekspordi sihtriigiks oli 2012. aastal Leedu, kust saadi veidi enam kui veerand oma ekspordi müügitulust. Üldjoontes  suurenes mullu eksport Balti riikidesse,  stabiilseks jäi Skandinaavia suunal ning vähenes Lääne-Euroopas.

Lihatööstusele osutus 2012. aasta suhteliselt vaikseks. Tootmismahud langesid aastaga mõne protsendi võrra, kuid müük jäi pea samaks. Samas toimus sarnaselt piimatööstusele ka lihatööstuses oluline tööviljakuse kasv. Tootlikkus hõivatu kohta kasvas aastaga pea kolmandiku ning jõudis ca kolmveerandini Eesti keskmisest. Samal ajal lihatööstuste kogukasum suurenes pea 4 korda. Hõivatute arv langes sektoris aastaga mõne protsendi võrra. Lihatööstuse suurimateks eksporditurgudeks on Läti, Soome ja Venemaa ning põhilisteks ekspordi kaubagruppideks on erinevad vorstid ja konservid ning värske või jahutatud sealiha.

Joogitööstuse kasv kiirenes 2012. aastal märgatavalt. Suuresti tänu enam kui veerandi võrra kasvanud ekspordile suurenes sektori kogumüük veidi enam kui 8%. Samas  müük koduturule suurenes  vaid mõne protsendi võrra. Kokku eksporditi joogitööstuses enam kui 40 miljoni euro eest ning suurimaks sihtturuks oli Läti, kuhu müük suurenes aastaga ligi kümnendiku võrra. Samas on kolmandaks sihturuks kerkinud Poola, kuhu müük suurenes aastaga enam kui 9 korda ning seda tänu linnaseõlu tootmisele. Kogu sektori ekspordikasv tuligi peamiselt lahja alkoholi arvelt, sest välisturgudel kasvas tugevalt  nii õlle kui siidri müük. Õlle osakaal kogu sektori ekspordis jõudis pea 50%ni. Vaatamata joogitootmise edust välisturgudel, kahanes ettevõtete kogukasum aastaga 8%. Samas tööjõukulud kerkisid ligi 7%ning  tööviljakus hõivatu kohta vähenes sektoris aastaga  6%.

Pagari- ja makarontoodete valmistajatele osutus 2012. aasta küllaltki edukaks. Enam kui kolmandiku võrra kasvanud ekspordi toel suurenes kogumüük ligi 9%. Seejuures müük koduturule kasvas peaaegu poole aeglasemas tempos. Hõive sektoris mõnevõrra vähenes ning koos sellega kasvas tööviljakus hõivatu kohta ca kümnendiku võrra. Samal ajal sektori kogukasum suurenes enam kui veerandi jagu.

Kalatööstuse müük suurenes 2012. aastal enam kui kümnendiku. Erinevalt eelnevast aastast kasvas müük koduturule ekspordist oluliselt kiiremini. Sellegi poolest moodustab müük välisturgudel kolmveerandi sektori müügist. Suuremad ekspordi kaubagrupid olid 2012. aastal külmutatud kala ja krevetid, mille peamisteks sihtturgudeks olid Saksamaa ja Venemaa. Kalatooteid eksporditi rohkem Ukrainasse ja Soome.

Toiduainetööstus on enam kui 1,6 miljardi eurose käibega tootmismahult Eesti üks suurimaid tööstusharusid, mis on põhitegevusalaks enam kui 400 ettevõttele. Koos konkurentsivõime kasvuga on ekspordi osakaal sektoris jõudnud enam kui kolmandikuni käibest. Kokku leiab toiduainete ja jookide tootmises rakendust 14 500 inimest.

Toiduainetööstuse ettevõtted paiknevad üle Eesti suhteliselt ühtlaselt. Kõigi Eesti regioonide suuremate ettevõtete hulgas on ka toiduaineid tootvaid ettevõtteid.

Suurimaks ettevõtteks tööstusharus on lihatööstustest AS Rakvere Lihakombinaat Lääne-Virumaal, veidi väiksemad on Atria kontsern Lõuna-Eestis ning linnuliha tootja AS Tallegg. Suuremad pagaritööstusettevõtted on Fazer Eesti AS, AS Eesti Pagar ja AS Leibur. Suuremate toiduainetööstuse ettevõtete hulka kuuluvad ka jookide tootjad AS Saku Õlletehas Harjumaal ja AS A. Le Coq Tartumaal, piimatööstustest Valio Eesti AS ja Tere AS. Suurim kalatöötleja on AS Paljassaare Kalatööstus, mis tegutseb Harjumaal ning suurim magusatootja on AS Kalev.

 

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Trendsetter Europe is looking for an ENGINEERING MANAGER

Tammiste Personalibüroo OÜ

28. november 2017

IT Koolitus otsib KOOLITAJAT

IT Koolituskeskuse OÜ

10. detsember 2017

Hilti otsib MÜÜGIESINDAJAID

Manpower OÜ

06. detsember 2017

Teabevara