Tekstiilitööstuse investeeringud kasvasid hüppeliselt

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) andmetel suurenes investeeringute maht tekstiilitööstuses mullu hüppeliselt, kerkides enam kui kaks korda.

Seejuures suurem osa investeeringute kasvust tuli masinatest ja seadmetest, mis moodustasid koguinvesteeringutest ligi kaks kolmandikku.

Eesti tekstiilitööstuse kese on viimastel aastatel liikunud Narvast Kesk- ja Lääne-Eestisse. Samuti on muutunud toodete valik ning põhirõhk on kandunud tekkide ja patjade tootmisele. Järgnevatel perioodidel tõenäoliselt jätkub sektoris hõive kokkutõmbumine ning liigutakse efektiivsema ning vähem tööjõumahuka tootmise poole.

Tekstiilitööstuse tootmismahu kasv 2012. aastal peatus. Müük küll suurenes mõne protsendi võrra, kuid tootmismaht püsivhindades jäi aasta varasemaga võrreldes pea muutumatuks.

Eesti tekstiilitööstuse areng on peamiselt sõltunud konkurentsivõimest välisturgudel. Ekspordi osatähtsus tekstiilitööstuse toodangu müügis on olnud kõrge  ning 2012. aastal ulatus see 87,5%ni. Samas on tootmine tugevalt kontsentreeritud ning ligi pool sektori käibest tuleb ühe firma käest.

Tekstiilitööstuse ekspordigeograafia on püsinud viimastel aastatel küllaltki muutumatuna. Ligi kolmandik ekspordist läheb Soome ja Rootsi, kolmandaks turuks on kerkinud Suurbritannia. Tekstiilitööstuse peamiseks ekspordiartikliks on tekid ja padjad, mis moodustavad sektori ekspordist üle 70% ning mille osakaal on iga aastaga kasvanud. Suurematest sihtturgudest on  müük kerkinud nii Soomes kui ka Rootsis. Lisaks on suudetud eksporti Ameerika Ühendriikidesse kahekordistada. Teistest suurematest kaubagruppidest  kasvas vaipade eksport veidi enam kui kümnendiku võrra.

Töötajate arvu langus jätkus tekstiilitööstuses ka 2012. aastal. Hõivatute arv vähenes 3%, kuid sellegi poolest moodustab antud sektor koguhõivest oluliselt suurema osa kui näiteks Põhjamaades. Samal ajal oli tekstiilitööstus ainuke töötleva tööstuse alamsektor, kus mullu palk langes, vähenedes 72,4%ni Eesti keskmisest. Kulude kontrolli all hoidmine aitas sektoril kogukasumit kasvatada veidi enam kui viiendiku võrra ning tööviljakus hõivatu kohta suurenes enam kui kümnendiku.

Tekstiilitööstuse ettevõtete hinnangud olid 2013. aasta kevadel eelnevate kuude suhtes küllaltki negatiivsed, kuid tulevikku vaadati juba positiivsemalt. Samas tõi enam kui veerand sektori ettevõtetest tootmise piiranguna välja tööjõupuuduse. Tööstuses keskmiselt oli selliste ettevõtete arv kümnendiku juures. Seega on selgelt näha, et keskmisest madalam palgatase pärsib tugevalt uute töötajate leidmist ning koos sellega ka sektori arengut. Tootmisvõimsuste rakendatuse tase oli samas veidi kõrgem kui mullu samal ajal.

Eesti tekstiilitööstus on peamiselt ekspordile suunatud tööstusharu, mis hõlmab enam kui 200 ettevõtet. Viimastel aastatel on sektori struktuur teinud läbi tugeva muutuse ning see on aidanud tööviljakusel tõusta väga madalalt tasemelt juba üsna lähedale Eesti keskmisele.

Suuri tekstiilitööstuse ettevõtteid on mitmel pool Eestis. Suurim valmistekstiiltoodete tootja on AS Wendre Pärnumaal. Kodutekstiilitootjatest on suurimad AS Mivar-Viva ja AS Toom Tekstiil Viljandimaal ja Hilding Anders Baltic AS Harjumaal, vaipu ja vaipkatteid toodab Harjumaal AS Mistra-Autex. Suurim tekstiili viimistleja on Qualitex AS Pärnumaal.

 

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud