Autor: Ave Lepik • 22. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kokku kasvas aastaga puidutööstuse müük 2,2 protsenti , sealhulgas müük koduturule 2,6 protsenti, vahendas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Varasema aastaga võrreldes tootmismahtude kasv aeglustus, kasvades püsivhindades arvestatuna 1,8 protsenti.

Hõive. Eelmisel aastal kiirenes palgakasv puidutööstuses oluliselt, ületades Eesti keskmist. Kokku kasvasid palgad sektoris aasta varasemast ligi kaks korda kiiremini ehk pea 7%. Samas hõivatute arvu kasv sektoris mõnevõrra aeglustus ning aastaga kasvas hõive 4%. Seejuures kasvas ka töökoormus, kui töötajate töötatud tundide arv suurenes 4,6%. Vaatamata suuremast töökoormusest tunnitootlikkus hoopis veidi vähenes. Samuti kahanes sektori ärikasum, mis tõi omakorda kaasa lisandväärtuse kasvu peatumise ning paariprotsendilise lisandväärtuse languse töötaja kohta. Lisaks vähenes tunamullusega võrreldes nii tunni- kui ka töökulude tootlikkus. Kogurentaablus langes enam kui kümnendiku võrra.

Eksport. Eesti puidutööstusele moodustab eksport enam kui kaks kolmandikku müügist. Peamisteks ekspordipartneriteks olid läinud aastal Soome ja Rootsi. Kiirelt kasvas müük Norrasse, kuhu müüdi aasta varasemaga võrreldes kolmandiku võrra rohkem ehk ligi 135 miljoni euro eest. Suurematest kaubagruppidest jätkas kasvu puitmajade segment, mille eksport kasvas aastaga 11 protsenti.

Investeeringud. Peale kriisi kiiresti kasvanud investeeringud kukkusid mullu ligi veerandi võrra. Siiski püsis tootmisvõimsuste rakendatuse tase mullusega samal tasemel ehk 80 protsendi juures, mis on kõrgem Eesti keskmisest ning viitab võimalusele, et järgnevatel aastatel investeeringud jälle suurenevad.

Toore. Eelnevaid aastaid iseloomustanud toorme kallinemine peatus ning RMK vahelao hinnastatistika järgi langesid mullu puiduhinnad 7,1 protsenti. Põhiline hinnalangus tuli erinevate paberipuu liikide arvelt. Nii männi-, kuuse-  kui ka kasepaberipuit odavnesid aastaga 17-18 protsenti. Kütteks kasutatav hakkepuit odavnes aastaga ligi viiendiku võrra. Samas kasepalk kallines aastaga ligi 9 protsenti ning männi- ja kuusepalk mõne protsendi võrra.

Ootused. Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate ootused olid tänavu kevadel võrreldes aasta varasemaga veidi negatiivsemad. Suhteliselt tugevaks hinnati müüki viimastel kuudel, kuid tulevaste kuude tellimused näitasid nõrkust. Ligi viiendik küsitletud ettevõtetest plaanis ka töötajate arvu vähendamist järgnevatel kuudel.

Puidutööstus on üks Eesti suuremaid tööstusharusid. Puidutöötlemise ja puittoodete tootmisega tegeleb ligi tuhat ettevõtet, kus on hõivatud üle 14 000 inimese. Peale kriisi toimunud kiire kasv on peatunud, kuid sellegipoolest ollakse jõudnud küllaltki lähedale buumiaasta mahtudele.

Tootjad. Puidutööstuse toodete valik on lai, alustades saematerjali tootmisest ja töötlemisest ning lõpetades puitmajade, akende ja uste valmistamisega. Enim töötajaid on hõivatud puidust uksi ja aknaid tootvas JELD-WEN Eesti AS-is, sae- ja höövelmaterjali ning liimpuittalasid tootvas Stora Enso AS-is ning parketti, pakendeid ja kaablitrumleid tootvas AS-is Technomar & Adrem. Teiste suuremate ettevõtetena võib veel välja tuua puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmisega tegeleva AS-i Viljandi Aken ja Uks ning spooni- ja vineeritootjad UPM-Kymmene Otepää AS ja Balti Spoon AS. Puitlaastplaati toodab Repo Vabrikud AS ja puitkiudplaati Skano Group AS.