Autor: Ave Lepik • 21. august 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Madal nõudlus survestab vähem tootjahinda

Enamikes töötleva tööstuse harudes on tootjahinnad aastaga muutunud paari protsendi võrra, kuid jätkuvalt on keskmisest kiirem hinnatõus iseloomustanud toiduainetööstust.

Euroopa Liidus on töötleva tööstuse tootjahinnad püsinud madala nõudluse tõttu samuti stabiilsena. Ka nafta ja metallide hinnad on maailmaturul aastaga langenud või püsinud stabiilsena, mis aitab vähendada hinnasurveid mitmes tööstusharus, kommenteeris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi peaspetsialist Karel Lember statistikaameti värsket tootjahinnastatistikat.

Statistikaameti andmetel jäid juulis tootjahinnad samale tasemele juuniga ning aastatagusega võrreldes tõusid tootjahinnad 1,4 protsenti.

"Töötlevas tööstuses on tootjahindade tõus kiirem kohalikku toorainet kasutavates sektorites," ütles Lember. "Toiduainete tööstuses vedas hinnatõusu jookide tootmine, kus toodang kallines aastaga veidi enam kui kümnendiku võrra, kuid keskmisest kiirem hinnatõus iseloomustas ka liha, kala ja piima tootmist. Lisaks tõusid hinnad suuremas ulatuses puidutööstuses, kus tootmine kallines aastaga 4,4 protsenti."

Juulis jätkus ekspordi- ja impordihindade langustrend. Aastaga kukkusid hinnad vastavalt 0,6 ja 1,5 protsenti ning selle aasta juunist olid hinnad keskmiselt 0,4 ja 0,6 protsenti väiksemad. "Madala nõudluse tingimustes välisturgudel konkurentsis püsimiseks peavad Eesti eksportöörid oma toodete hindu jätkuvalt langetama," märkis Lember. "Impordihinnaindeksi langust mõjutas juulis aastases võrdluses endiselt enim nafta maailmaturuhinna kahanemine, ent langustempo on viimastel kuudel pidurdunud, sest juunikuus pöördus nafta hind taas tõusule."

Juuli ekspordi- ja impordihindade langust mõjutasid enim naftasaadused, mille väljaveohinnad kahanesid aastaga 9 protsenti ja sisseveohinnad 6 protsenti. Lemberi sõnul toimus juulis oluliselt kiiremini aga ekspordihindade kukkumine metallitootmises 13 protsendi võrra.

"Teise suurema osatähtsusega kaubagrupi elektroonikatoodete ekspordihinnad on viimastel kuudel olnud kerges languses, samas nende impordihinnad kahanevad kiiremas tempos. Suurim aastane tõus oli põllumajandussaaduste ekspordihindadel 14 protsendiga. Kui aasta esimese poole kuudel olid ka nende sisseveohinnad varasemast aastast märgatavalt kõrgemad, siis sesoonsusest tingituna pöördusid nad juulis langusse," kommenteeris ta.

Ettevõtjate ootuste põhjal püsib sarnane olukord. Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal eeldas neli viiendikku töötleva tööstuse esindajatest, et müügihinnad püsivad lähikuudel muutumatuna. Lemberi sõnul oli hinnatõusu prognoosinud ettevõtteid langust ootavatest mõnevõrra rohkem vaid puidu- ja mööblitööstuses, teistes harudes olulisi muutusi ette ei nähta.

 

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077