Autor: Indrek Kald • 15. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Turu avanemise eel kõlanud ennustused, et konkurentsi ei teki ja kliendid elektrilepinguid ei sõlmi, pole tõeks osutunud, märkis ta.

"Eesti jaekliendid saavad valida kaheksa elektrimüüja vahel – seda on oluliselt rohkem kui arvasime ka ise möödunud aastal. Laias laastus pakutakse fikseeritud ja börsipõhiseid hindu, kuid kokku on alternatiivseid lahendusi turul kümneid," selgitas Rink.

Pakkumiste hulk kasvab tema sõnul lähiajal veelgi. "Tänaseks on teada, et turule on sisenemas kaks uut müüjat. Uut konkurentsi Põhjamaadest võib turule tuua ka Estlink 2 käivitamine järgmisel aastal," sõnas Rink.

Rink juhtis tähelepanu ka sellele, et ehkki meedias võrreldakse pea igapäevaselt Eesti hulgihindu Soomega, ei osta ei Soome ega Eesti kliendid tegelikult elektrit elektribörsi Nord Pool Spoti hinnaga. Ta tõi näite, et kui Eestis on keskmine elektri jaehind täna kuus senti kilovatt-tunni kohta, siis Põhjamaades on see kõrgemate müügimarginaalide tõttu üle seitsme sendi.

Rinki hinnangul on kasvamas klientide aktiivsus elektriturul valikute tegemisel.

"Viimased kuud on taas näidanud elektrilepingute sõlmimises hoogustumise märke. Uusi elektrilepinguid sõlmivad eelkõige üldteenuselt lahkujad – keskmiselt lisandub seeläbi Eesti Energias 5000 uut lepingut kuus. Teise huvitava faktina täheldame, et kui kevadel sõlmiti aktiivselt just börsihinnaga lepinguid, siis nüüd on trend taas hinna fikseerimise poole. Ilmselt on selle põhjuseks suvised kõrgemad börsihinnad," selgitas ta.

Ühe olulise muudatusena tõi Eesti Energia juhatuse liige välja ka selle, et elektrimüüjate pakkumised eri tarbimismahuga klientidele erinevad nüüd rohkem kui möödunud aastal. Kui mullu sügisel erinesid pakkujate hinnad väikese ja suure tarbimisega kliendile keskmiselt 0,2 senti senti kilovatt-tunni kohta, siis täna on erinevused kuni 0,5 senti.

Konkurentsi tekke tulemusel on Eesti Energia oma turuosast Eestis kaotanud küll ligi 10%, ent selle teevad firma teatel tasa Lätis ja Leedus sama palju kasvanud müügimahud. Läti elektriturul on Eesti Energia turuosa tänaseks tõusnud 16%-le ja Leedus 10%-le. Nimetatud turgudel müüb Eesti Energia elektrit vaid äriettevõtteile. Eesti Energial on Lätis ligi 1600 klienti, Leedus 900 klienti.