Veskimägi: EstLinkide kasu on ilmne

Juunis oli 74% tundidest ühendusvõimsust Eesti ja Soome vahel puudu. Eriti kuu lõpus tekkisid seetõttu elektribörsi NPS Eesti ja Soome hindade vahele suured käärid.

Huvi pärast sai näppudel tehtud arvutusega analüüsitud, milline oleks olukord olnud, kui poleks üldse Eesti-Soome ühendusi või kui oleks käigus juba mõlemad EstLinki kaablid, kirjutab Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi oma blogis.

NPS Eesti piirkonnast osteti juunis elektrit 26,8 miljoni euro väärtuses. Adekvaatne võiks olla eeldus, et kui meil poleks üldse ühendust Soomega, olnuks hind Eestis kõigil tundidel vähemalt kümnendiku kõrgem, kui see oli n-ö pudelikaela ajal. Siis pidanuks tarbijad juunis kokku maksma elektri eest Eesti hinnapiirkonnas ca 31 miljonit eurot. Ilmselt olnuks kogukulu isegi märksa kõrgem, arvestades Balti riikide väikest elektrijaamade arvu ja suuri erinevusi muutuvkuludes.

Teine arvutus. Kui aga oleks toiminud juba ka EstLink2, mille planeeritud ülekandevõimsus on 650 MW? Taolises olukorras Eleringi hinnangul Soome ja Eesti vahel enamikul tundidest pudelikaela ei ole ja kahe turu mahtude erinevust arvestades oleks meil Eestis sisuliselt Soome hind. Sel juhul oleks tulnud tarbijatel juunis maksta börsilt ostetud elektri eest kokku ca 19 miljonit eurot.

Arvestame, et kaablite eluiga on eeldatavalt umbes 40 aastat. Ainuüksi see sõrmedel arvutus võiks panna mõtlema, et kas põhivõrgu tasu tõus EstLinkide ehitamiseks on kulu, mille vastu tasub võidelda, või investeering tulevastesse madalamatesse elektrienergia hindadesse?

Osale arutelus

  • Taavi Veskimägi

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara