Riik koostab energiamajanduse arengukava aastani 2030

Valitsus otsustas täna majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsi ettepanekul algatada uue energiamajanduse arengukava koostamise, mis hakkab määrama Eesti energiamajanduse arengut aastani 2030.

Arengukava kirjeldab Eesti energiapoliitika võimalikke arengusuundi ning valib optimaalseima lähtudes eesmärgist, et tarbijatele on tagatud mõistliku hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, selle mõju keskkonnale on aktsepteeritav, see on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ning kliimapoliitika eesmärkidega ning selle rakendamine on majanduse pikaajalise konkurentsivõime seisukohast kõige kasulikum.

Eesti on Euroopa Liidu 27 liikmesriigi seas teiseks väikseima energiasõltuvusega riigiks, viimastel aastatel on meie energiasõltuvus olnud vaid veidi üle 10%.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) teatel on tulenevalt meie geopoliitilisest asukohast Eestil jätkuv vajadus hoida fookuses energia varustuskindluse küsimusi.

„Eestis leiduvad kodumaised ressursid võimaldavad meie vähest energiasõltuvust säilitada, kuid senisest enam tuleb tähelepanu pöörata sünergia leidmisele erinevate energeetika valdkondade vahel – elektri, vedelkütuste ja soojuse tootmise ning tarbimise vahel. Eestil on globaalses plaanis unikaalne oskusteave põlevkivi vääristamisel, mida on juba tähele pandud Rahvusvahelise Energiaagentuuri liikmesriikide seas. Nii põlevkivitehnoloogiate edasiarendamine kui muude energiatehnoloogiate kasutamine Eestis annab hea võimaluse intellektuaalse omandi ja seadmete ekspordiks. Eestil on mitmeid kodumaiseid ressursse – põlevkivi kõrval ka puit, turvas ja tuuleenergia. Väikese riigina peame olema paindlikud ja kohanema globaalsete arengutega. Arengukava adresseerib erinevaid energia tootmisvõimalusi ja nende võimekust tagada Eesti energiatarbijatele olenemata maailmas toimuvatest muutustest soodsaim hind,“ seisab MKMi saadetud teates.

Arengukava koostamise vajadus tuleneb Eesti energiamajanduses viimastel aastatel toimunud oodatust kiirematest arengutest, muutunud on Euroopa Liidu energiamajanduse õiguslik regulatsioon. Praegune energiamajanduse arengukava on tehtud kuni aastani 2020. Investeeringud energeetikasse vajavad aga pikemaajalist visiooni. Uus kava tehakse aastani 2030, kuid annab sihid ka kuni 2050. aastani.

Uus arengukava hakkab asendama järgmisi hetkel kehtivaid kavu: Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020; Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018; Biomassi ja bioenergia kasutamise edendamise arengukava aastateks 2007-2013 ja Eesti eluasemevaldkonna arengukava 2008-2013.

Lisaks määrab uus kava lähtekohad taastuvenergia ja energiasäästu tegevuskavadele ja hoonete renoveerimise kavale.

 

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara