Autor: Raigo Neudorf • 27. juuni 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Arvestades põlevkivitööstuse kaalukat rolli piirkonna sotsiaalmajanduslikus arengus tuleb uuringu projektijuhi, Praxise majanduspoliitika programmi juhi Katrin Pihori sõnul põlevkivitööstust puudutavate otsuste puhul pöörata senisest rohkem tähelepanu sotsiaalmajanduslikele aspektidele.

„Keskkonnanõuete karmistamine, maksude tõstmine, põlevkivi kaevandamismahtude piiramine on otsused, millel võivad olla tõsised tagajärjed Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikule arengule. Seetõttu tasub iga sellise otsuse juures kaaluda, kas saadav tulu kaalub üles kaasneva kahju ning vajadusel olla valmis korvama piirkonna elanikele tekkivad kahjud,“ selgitas Pihor.Analüüsi autorite hinnangul tuleks põlevkivitööstuse laiendamisel arvestada kohaliku arengu võimalustega  ning anda enam initsiatiivi ja otsustusõigust kohalikule omavalitsusele, kelle territooriumil kaevandus või tööstus paiknevad – nii saavad kohaliku inimesed ise otsustada, kuidas oma kodukohas leida parim kompromiss tööstuse ja elukeskkonna arendamise vahel.     Uuringu raames kaardistati põlevkivitööstuse otsesed ja kaudsed mõjud ning koostati hetkeolukorra kirjeldus olulisemate sotsiaalmajanduslike näitajate lõikes. Töö käigus uuriti ka kohalike elanike hinnanguid põlevkivitööstuse rollile piirkonnas.