Isikukaitsevahendid säästavad nii sõrmi kui silmi

Tööinspektsioon tuletab meelde, et isikukaitsevahend ei ole tüütu kohustus ega ebameeldiv töö segaja, vaid aitab kaitsta töötaja elu ja tervist. 

Vaatamata väljakujunenud arusaamale, ei ole isikukaitsevahendid ebamugavad ja tööd takistavad, kui need on soetatud tööandja ja töötaja koostöö tulemusena.
Tööinspektor Alari Nahkuri sõnul peavad isikukaitsevahendid sobima töötaja kehaehituse ja suurusega, tähelepanu tuleb pöörata selle reguleerimis- ja kinnitusvahenditele.

„Isikukaitsevahendite kasutamata jätmise tõttu saavad enim kannatada silmad, sõrmed ja pea,“ lisas Nahkur.

Mõned näited sellest, mis võib juhtuda, kui ei kasutata isikukaitsevahendeid:

• Haamriga vastu metalli lüües lendas suur metallikild töötajale silma. Tagajärjeks raske kehavigastus, silma sarvkesta lahtine haav koos silmasisese võõrkehaga. Töötaja ei kandnud kaitseprille.

• Puhastusaine doseerimise käigus sattusid pritsmed töötajale silma. Silma loputati koheselt jooksva veega, mistõttu olid õnnetuse tagajärjed kergemad. Silma punetus möödus ühe päevaga. Töötaja ei kandnud kaitseprille.

• Suruõhutraatharjaga töötades lendas harjast välja traaditükk ja vigastas silma. Töötaja ei kandnud kaitseprille.

• Reguleerides paberipressi juhtrattal traadi liikumist, jäi töötaja sõrm liikuva sidumistraadi ja juhtratta serva vahele, tekitades sõrmedele lõikehaavad. Töötaja ei kandnud kaitsekindaid.

• Töötaja tõmbas ahjust friikartulitega resti välja paljaste kätega. Rest oli tuline ja töötaja käed said põletada. Töötaja ei kandnud kaitsekindaid.

• Erikujuliste klaaside nurkade lihvimisel puutus töötaja käsi vastu klaasi serva, tekitades käele lõikehaava. Töötaja ei kandnud kaitsekindaid.

• Puhastades kraaviperve puuokstest, kividest ja võsalangetamisel tekkinud jääkidest, tabas töötaja pead langetatavast puust lahtimurdunud puutükk. Tagajärjeks lülisamba kaelaosa põrutus. Õnnetuse hetkel ei kandnud töötaja talle väljastatud kiivrit.

„Analoogseid näiteid võib tuua lõputult. Kõiki neid õnnetusi oleks saanud vältida või kahju inimese tervisele vähendada, kui töötajad oleksid kasutanud vastavaid isikukaitsevahendeid,“ selgitas Nahkur.

Enim raskeid tööõnnetusi toimub ehitussektoris, mistõttu tuleb just seal pöörata suuremat tähelepanu oma töötajate tervise kaitsele. Nahkuri sõnul on ehitustööde turvaliseks teostamiseks vajalikud kaitsekiiver, turvarakmed ja ohutusvööd, samuti kaitsejalanõud, silmade- ja näokaitsevahendid, hingamiselundite- ja kuulmiskaitsevahendid, kaitsekindad, põlvekaitsed, helkurvest ja kaitseriietus.

• Korvtõstukis töid teostav maaler jättis turvarakmed kinnitamata, kaotas tasakaalu ja kukkus 5m kõrguselt alla betoonpõrandale.

• Ronides mööda statsionaarset redelit 4-korruselise hoone katusele, libises ehitaja jäätunud redelipulkadel ja kukkus alla. Redel oli küll varustatud julgestusseadisega turvarakmete kinnitamiseks, kuid töötaja jättis turvarakmed redeli julgestusseadme külge kinnitamata.

„Meie tänastest valikutest sõltub homne heaolu. Seetõttu peame esmalt vaatama peeglisse ja endale selgeks tegema, kas kiirelt ja kergelt teenitud raha kaalub üles võimaliku tervisekahju ning edasise töövõime puudumise,“ rõhutas Nahkur.

Isikukaitsevahendite olemasolu eest vastutab tööandja, kuid töötajal lasub kohustus neid kasutada.

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

NPM Silmet otsib TEHNIKAVALDKONNA HOOLDUSJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Käsi­raamatud