Rahvusvahelise insenerfirma FLUOR B.V poolt läbi viidud analüüsist (FEED) ilmnes, et Eesti põlevkiviõlist on võimalik toota Euro 5 diislit, kuid järeltöötlustehase rajamine oleks majanduslikult otstarbekam siis kui rajada tehas suurema võimsusega.
Eesti Energia õlitööstuse juhi Igor Kondi sõnul jätkatakse järeltöötluse projektiga, otsides võimalikke alternatiive.„Teadmine, et meie toorõli on Euro 5 diisli tootmiseks piisava kvaliteediga kinnitab eesmärki diislitootmise suunas edasi liikuda. Nüüd analüüsime, milliseid teisi võimalusi on õli rafineerimiseks, et leida optimaalseim tehniline ja majanduslik lahendus,“ sõnas Kond.„Üks võimalus on rajada suurem tehas koos teiste õlitootjatega. Oleme teinud ettepaneku uurida ühistehase rajamise võimalusi nii VKGle kui Kiviõli Keemiatööstusele,“ selgitas Kond.Lisaks kaalutakse nii toorõli rafineerimisteenuse sisseostmist kui ka toorõli müümist partneritele, kes selle rafineerimist ise korraldavad.Läbi viidud katsetused näitavad, et ühest tonnist põlevkivist saab peale järeltöötlust toota ca 120 kg kvaliteetseid vedelkütuseid, millest umbes 70 kg moodustab Euro5 nõuetele vastav diisel. Uute väljavaadete analüüsimisega seoses lükkub edasi diislitootmise esialgne tähtaeg, milleks oli 2016. aasta.Eesti Energia tootis möödunud aastal ajaloo suurima koguse põlevkiviõli (211 075 tonni). Põlevkivist õlitootmise kasumlikkust toetab raske kütteõli kõrge maailmaturu hind, mis oli selle aasta esimeses kvartalis keskmiselt 515,7 €/t, mis on 13% kõrgem kui 2012. aastal.Eesti Energia Õlitööstus müüb erinevate kasutusomadustega põlevkivist valmistatud kütteõlisid. Toodetel on madal väävlisisaldus ja viskoossus. Õlitööstuse toodete peamised tarbijad on soojatootjad, energeetikaettevõtted, teedeehitajad, põllumajandustootjad ning laevakütuste tootjad ja müüjad. Lisaks kütteõlidele toodab õlitööstus ka uttegaasi, mida kasutatakse elektritootmiseks Narva Elektrijaamades.