Autor: Raigo Neudorf • 17. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tema sõnul villis ettevõte oma toodangut aastatel 2004-2005 liinil, mis oli mõeldud klaaspudelitele ning see avaldas tõsist mõju tootmisele.

„Meie tootmisefektiivsus oli madal: 1000 pudelit tunnis,“ meenutas Jõgeva.Tema kinnitusel otsustas ettevõte sel perioodil alustada tõsiste investeeringutega, mis viidi läbi nii EASi kui teiste finantseerijate kaasabil. Vahemikus 2005-2012 on Värska Vesi investeerinud põhivarasse ligi 5,1 miljonit eurot, investeeringud eksporti ulatusid samal perioodil 584 000 euroni . EASi erinevaid toetusi on Värska Vesi sel perioodil kaasanud ca 1,5 miljoni euro ulatuses.„Täna me toodame 9000 pudelit tunnis,“ märkis Jõgeva.Lisaks põhivara investeeringutele on AS Värska Vesi EASi toel panustanud ka välismaiste arendustöötajate palkamisse.  Ettevõte on saanud EASilt kahel korral toetust arendustöötaja kaasamiseks, kokku üle 70 000 euro.Selle abil palkas mineraalvee tootja endale rahvusvahelised turundusjuhid nii Leedu kui Venemaa turgude tarbeks, et oma toodangut nendel turgudel edukamalt müüa.„Ilma toetuseta poleks me seda suutnud, kuna see oleks meie jaoks liiga kallis olnud,“ nentis Jõgeva.