Autor: Ain Alvela • 7. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

1950ndate lõpus Tallinnas alguse saanud infotehnoloogia õpetamine on tänaseks jõudnud maailmatasemele. TTÜ küberneetika instituut oli toonases NSV Liidus ainuke infotehnoloogia erialasid õpetav haridus- ja teadusasutus. Aastaks 1990 oli instituut andnud rahvamajandusele ligi 6000 IKT-spetsialisti. Pärast taasiseseisvumist küünib lõpetajate arv 4000.

„Taotleme TTÜle veel ühte IT-hoonet, kuhu planeerime IT-Kolledži laienduse. See peaks valmima aastaks 2016, siis saab meie infotehnoloogial olema väärikas keskkond, mida häbenema kusagil ega kellegi ees ei pea,“ rääkis Keevallik.

Uues majas on umbes pool TTÜ infotehnoloogia baasist, ülejäänu asub endisaegses arvutuskeskuses. 

Avamise raames peeti uues IT-majas ka TTÜ omaaegsele professorile Boris Tammele ja teeneka teadlase auks ellu kutsutud stipendiumile pühendatud konverents. Boris Tamm kui Eesti infotehnoloogia suurkuju oli pikki aastaid küberneetika instituudi direktor, tema teaduse organiseerimise talent tõi meie maile väljapaistvaid maailmamainega teadusüritusi, viis meie arvutus- ja arvutiteadused n-ö maailma kaardile ja pani aluse TTÜ IT-teadustele.

Boris Tamme stipendiumi asutaja akadeemik, ASi Cybernetica juhatuse esimees Ülo Jaaksoo meenutas, kuidas 11 aastat tagasi noortele doktoritele mõeldud rahastusele alus pandi. Toona sai summaks 100 000 krooni, stipendiumi rahastavad neli IT-ettevõtet, seda antakse välja TTÜ arengufondi nime all. Tänaseks on välja antud kümme stipendiumi.

Professor Tamme iseloomustades ütles Jaaksoo, et tegemist oli lisaks suurepärasele teadlasele ka justkui sündinud juhiga. Just tänu Tammele hangiti TTÜle omal ajal nii mõnigi maailmatasemel arvuti, mida siinmail varem polnud nähtud või leiti rahastus mitmele teadusprojektile. Omal ajal ka TTÜ rektori ametit pidanud Boris Tamm oli lisaks kõigele ka agar siinse tehnoloogilise kultuuri arendaja, arvutustehnika eestikeelse oskussõnavara üks loojatest, .

„Oli üks sõna, millega ta vaevles. See oli „engineering“. Inseneriasjandus ei kõlanud tema meelest rahuldavalt. Praegu kasutusel olev „inseneeria“ on nüüd aga omaks võetud ja kõlab hästi,“ rääkis Jaaksoo.

Ta meenutab, kuidas Boris Tammel oli anne avada uksi toonasel nõukogudemaal, kuigi aeg oli keeruline ja toimus igasuguseid asju. Tamm aga oli mees, kes oma sõpru ja võitluskaaslasi iialgi hätta ei jätnud.

„Stipendiumi eesmärk on esmalt Boris Tamme nime ja tegevuse elushoidmine. Kui inimene on küllalt intelligentne, siis ta uurib, kes see mees oli ja mida ta tegi,“ ütles Jaaksoo. „Teine põhjus on tunnustada ja toetada äsja doktoritööd kaitsnud noori teadlasi, et anda neile võimalus oma uurimistööd avardada, anda neile ressurss, et nad tunneksid ennast pärast kaitsmist vabamalt, et neil ei oleks materiaalseid tõkkeid oma tööd süvendatult edasi teha.“

Jaaksoo märkis, et stipendiumi andmine on osutunud jätkusuutlikuks ja seda jätkatakse – sügisel ootab laureaati üheteistkümnes stipendium.