Autorid: Äripäev, Редакция специальных проектов Äripäev, Электронный справочник Äripäev • 12. aprill 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti Energia osad on rohkemgi väärt kui tervik 

Äripäeva hinnangul tuleks Eesti Energia ja Jaotusvõrk teineteisest täielikult eraldada, tõsiselt kaaluda ka teiste energiakontserni osade iseseisvateks ettevõteteks eraldamist ning paremini rakendada riigifirmasse praeguseks kogunenud oskusteavet ning juhtimiskompetentsi.

Eesti Energia (EE), nagu ka iga teise ettevõtte peamiseks ülesandeks on luua oma klientidele ja omanikule väärtust. Omanik peab saama firma väärtuse kasvatamise ja talle laekuvate dividendide kaudu rikkamaks. Paraku on Eesti Energia selle poolest erandlik ettevõte, et tema kliendid ja omanik kattuvad suures osas – omanikuks on riik, ja riik – see oleme meie. Saatuse irooniana on meil seetõttu kaks rolli, oleme eraisikutena elektri eest raha maksjad, kuid samas riigina ka sama raha saajad.

EE juhtkonna hinnangul on riigiettevõtte väärtus viimase kümne aastaga kümnekordistunud. EE on maksnud meile kui riigile sadu miljoneid eurosid dividende. Numbrid on hiiglaslikud ja tavainimesele raskesti hoomatavad, aga siiski on meil omanikena õigus arutleda – kas Sandor Liive ja meeskond ongi meie ettevõtte juhtide rollis olnud parimad ja asendamatud. Või äkki mõnede teiste inimeste juhtimisel oleks meie energiahiiglase väärtus vahepeal võinud veel mõned korrad rohkemgi tõusta?

Kindlasti tasuks meil kaaluda ka sellist alternatiivi, kus EE praegused direktorid saaks keskenduda nendele töölõikudele, milles nad on kõige kogenumad, ja samas viidaks nende juhtimise alt ära need kontserni osad, mis oleks ka iseseisvate ettevõtetena elujõulised. Mõnele eraldatud osale (nt vedelkütuste tootmine või välisprojektid) võib kindlasti leida uusi strateegilisi partner-investoreid; mõni osa (nt elektri tootmine) võiks kaasata investeeringuteks vajalikku raha börsilt. Pole sugugi välistatud, et meie praeguse kontserni eri osade väärtuse summa võib aja jooksul osutuda palju suuremaks, kui see on kõigist sünergiatest (või vägisi koos hoidmisest) hoolimata ühes tükis peetaval gigandil.

Algatuseks annaks jaotusvõrgu eraldamine EEst kui elektritootjast meile kui tavatarbijaile selgust juurde. Hetkel saavad elektri eest ühe arve ainult need tarbijad, kes on valinud teenuse osutajaks EE. Tarbijale oleks mugavam, kui kõikide müüjate puhul oleks see võimalus olemas.

Eesti Energia ja Jaotusvõrgu eraldamine tagaks elektriturul võrdsemad mängureeglid kõikidele turuosalistele. Meid on raske veenda võrdses konkurentsis, kui Jaotusvõrgu nõukogu koosneb, nagu praegu, eranditult EE juhatuse liikmetest.

Äripäeva toimetuse hinnangul on Eesti Energia juhtimisskeem tasakaalust väljas; juhatusel on selgelt rohkem tegelikku võimu kui juhatusest kõrgemal seisva organi, nõukogu liikmetel – seaduse mõtet järgides peaks olukord olema vastupidine. Ettevõtteid ei juhi muidugi abstraktsed organid, vaid konkreetsed inimesed.  Kui me usume nende inimeste võimekusse, siis tasuks kindlasti näiteks peadirektor Sandor Liive ja finantsdirektor Margus Kaasiku võimeid fokuseeritult rakendada sellega, et viia ühe või teise juhi alt ära nii jaotusvõrgud kui mõned teised kontserni osad. Tasub mõnikord mõtelda ka sellele, miks neist kahest tippjuhist võiks saada meile senisest paremaid Eesti Energia nõukogu liikmeid või koguni majandusministrit ja rahandusministrit. Või miks mitte.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077