Eesti Energia äriplaan ja investeeringute kava on ettevõtte nõukogus omajagu tüli põhjustanud juba aasta, kirjutab Eesti Päevaleht. „Kui me uusi investeeringuprojekte ei tee, siis hakkab ettevõtte väärtus langema,” hoiatas juhatuse liige Margus Kaasik otsustajaid septembris kitsamas ringis.
Investeeringute all mõtles Kaasik veel kahe Enefit280 tehnoloogiaga toorpõlevkiviõli tehase ehitamist Narva ja kütuste rafineerimistehase rajamist. Kaasik andis mõista, et 2016–2017. aastaks on Eesti Energiast kujunenud elektritootmise osaga energiaettevõte.
„Reitinguagentuuride arvates meie risk selliste arengutega kasvab, see hakkab lähema paari aasta jooksul avaldama survet Eesti Energia reitingule. Reitinguagentuurid on seisukohal, et Eesti Energia peaks oma reitingu hoidmiseks hoiduma edasistest suurtest ilma omakapitali lisamise kindluseta investeerimisotsustest,” kurtis Kaasik.
Ja siin ongi asja iva. Riigiettevõtte omakapitali suurendamise otsuse taga on alati valitsus ning sellele alluv nõukogu kui omaniku esindus- ja järelevalveorgan. Eesti Energia soovib selleks, et teha tänavu aprillis otsus teise Enefit280 õlitehase rajamise kohta, saada riigilt 150 miljonit eurot omakapitali suurendamiseks. Aga see 150 miljoni eurone rahasüst on alles algus.
Juhatus on koostanud mitmeid stsenaariume. Mullu aprillis oli nõukogu ees esitlus, millest selgus, et 2012-2021 vajaks Eesti Energia maksumaksjalt kuni 1,05 miljardit eurot.