Autor: Tõnu Talvar • 19. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Olen Toompeal kuuldu mitu korda n-ö läbi seedinud, aga ei saa ikka nõutusest lahti. Miks pagana päralt majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, riigikogu ja selle majanduskomisjon jäärapäiselt jätkavad rühkimist ilmselgelt vigase seaduse poole?

Elektrituru seadust parandatakse juba kolmandat aastat  Kaks eelmist parandamist kukkusid läbi. Nende aastatega ei ole eelnõu paremaks läinud. Vastupidi - alternatiiv-, eriti tuuleenergeetikute vastuseis eelnõule suureneb üha. Riigikogu kõnetoolist aga ei esitata eelnõud paremaks tegevaid ettepanekuid. Aina lahmitakse.

Kui eelnõu praegusel kujul seaduseks saab, ootavad riiki kohtuasjad, tunnistab komisjon. Kohtukuludeks ollakse valmis välja käima 280 miljonit eurot. Seega arvestatakse juba ette, et kohtus kaotatakse. Toompea käib rahva rahaga üldse lõdvalt ümber. Üüratut raha pumbatakse ka tagasipöördumatult hinge vaakuvasse Estonian Airi.

Üks eelnõu sõlmküsimustest on taastuvatest allikatest elektrienergiat tootvatele ettevõtetele makstava riikliku toetuse vähendamine. Möödunud aastal kirjutasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Taastuvenergia Koda alla vastastikuse mõistmise memorandumile. Lepiti kokku, et kui kärbitakse toetusmäärasid, ei rakendata tuuleparkidele toodangu piirmäära. Nüüd on need mõlemad eelnõus sees.

Majanduskomisjon tunnistas Riigikogu ees sedagi, et eelnõu rikub õigustatud ootuse printsiipi. Nimelt tahavad eelnõu autorid, et toetust vähendataks ka  töötavatel tuuleparkidel, teisisõnu - ühtedes majandamistingimustes tehtud investeeringud tahetakse teistes majandamistingimustes suurel määral korstnasse kirjutada. Selge see, et sellega ei saa nõus olla.

Kui seesugune eelnõu jõustub, teeb Eesti riik ennast täis. Investorid .kahtlustavad siis. et eestlased talitavad samamoodi ka teistes majandus- ja tootmisharudes, mitte ainult taastuvenergeetikas. Eestit ei saa usaldada, otsustavad nad.

Elektrituru seadus peaks parandatud kujul vastu võetama võimalikult ruttu. Mida kauem sellega venitatakse, seda enam suureneb investorite, tootjate ja tarbijate ebakindlus. Seadus peab aga saama  selline, mis vett peab. Seadus peab seaduslik olema.