Autor: Raigo Neudorf • 13. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Euroopa Liidus lepitakse lähiajal kokku 2020. ja 2030. aasta vahelise energiapoliitika põhialused. Vare hinnangul peab Euroopa Liidu piiril asuv Eesti senisest aktiivsemalt osalema Euroopa Liidu energiapoliitika kujundamises, et tagada Eesti elektritööstuse jätkusuutlikus.

„Euroopa Liidu kliimapoliitika on energiapoliitika alus. Kliimapoliitika elluviimise viisid ei ole tänaseks tõhusat tulemust toonud. Kõikuva hinnaga CO2-kvoodid ei motiveeri investeerima suure kapitalikuluga süsinikuvabasse elektritootmisse, vaid odavasse gaasijaama. Täna tehakse investeeringuid vaid riigi garanteeritavate toetuste alusel. Teiseks halvaks näiteks on fakt, et keskkonnamõju piiramine vaid Euroopas paneb tööstuse Euroopa Liidust välja kolima. Lõpuks oleme lõhkise küna ees - oleme nõrgestanud majanduse ja kaotanud kontrolli keskkonnamõjude üle,“ lausus Vare.Balti elektriturul konkureerivad Euroopa Liidu elektritootjad, kes toodavad elektrit rangete keskkonnapiirangute tingimustes ning tootjad, kes asuvad väljaspool Euroopa Liitu ja kes ei pea piiranguid elektri tootmisel järgima. Euroopa reeglid garanteerivad siia elektri importimise võimaluse. Samas Euroopa Liidu elektritootjatele ei ole garanteeritud elektri eksportimise võimalust. See tekitab elektriturul moonutusi ning ebaõiglast konkurentsi.Vare sõnul ei ole piiriäärsed Euroopa riigid piisavalt pingutanud kolmandatest riikidest pärineva elektri eelispositsiooni neutraliseerimiseks ning kohalikele elektritootjatele võrdse konkurentsipositsiooni loomiseks.“Tänane turukorraldus on ebaõiglane kohalike tootjate suhtes,” märkis Vare.Tema hinnangul keskendub Eestis energiasäästust rääkides avalik tähelepanu põhjendamatult elektri tarbimise vähendamisele, kuigi meie kliimas peituvad suurimad energiasäästu võimalused hoopis transpordis ja ehituses.„Iga perekond saab aru energiasäästu võimalustest, kui kõrvutab oma elektrikulu, küttekulu ja autokütuse kulu,” andis Vare lihtsa nõuande.Parim praktika näitab, et maksimaalse energiasäästu korral elektri tarbimine pigem kasvab: näiteks säästlikumad hooned vajavad varasemast rohkem elektrit, elektritransport on sisepõlemismootorist efektiivsem.Eesti Elektritööstuse Liit on esitanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepanekud Eesti positsiooni kujundamiseks Euroopa Liidu 2020-2030. a. energiapoliitika uuendamisel.