Autor: Kristi Malmberg • 1. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Elektri tootmise suurenemise peamisteks põhjusteks on nii elektri ekspordi kui ka tarbimise kasv võrreldes aastataguse perioodiga, teatas Elering. Lisaks toetab tootmise kasvu C02 saastekvoodi jätkuv odavnemine. Suurenenud tootmine tõi ka uue elektritootmise rekordi – 30. jaanuari pärastlõunal tootsid elektrijaamad viieminutilisel perioodil elektrit võimsusega 2052 megavatti.

Kui tootmine küündis 1168 gigavatt-tunnini, siis sisemaine tarbimine oli 861 gigavatt-tundi, ületades 2012. aasta jaanuari koguse viie protsendiga. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur oli aastatagusega võrreldes ligi kaks kraadi jahedam, mis tingis koos üldise majanduskasvuga ka tarbimise kasvu.

Lätis toodeti tänavu jaanuari 44 protsenti rohkem elektrienergiat kui aasta tagasi ehk kokku 680 gigavatt-tundi. Daugava jõel asuva hüdroelektrijaamade kaskaadi toodang kasvas seejuures 47 protsenti. Sisemaine tootmine võimaldas jaanuarikuus katta ligi 88 protsenti Läti oma elektritarbimisest. Puuduva 89 gigavatt-tundi elektrist kattis Läti 65 protsendi ulatuses impordiga Eestist ja 35 protsendi ulatuses impordiga Leedu turuosalistelt.

Leedus toodeti selle aasta esimesel kuul 14 protsenti vähem elektrienergiat kui aastatagusel perioodil ehk toodang ulatus kokku 349 gigavatt-tunnini. Tootmine võimaldas jaanuaris katta vaid 34 protsenti Leedu sisemaisest elektritarbimisest. Kuu kokkuvõttes kujunes elektribilansi defitsiidiks 666 gigavatt-tundi, mis on viimaste aastate lõikes suurim kuine defitsiit. Leedu koguimpordist moodustas import Eesti kaudu ligi 25 ja import Läti kaudu 16 protsenti. Import kolmandatest riikidest moodustas Leedu koguimpordist 59 protsenti.

Balti riikide summaarne elektrienergia defitsiit oli jaanuaris kokku 449 gigavatt-tundi, vähenedes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 27 protsenti. Defitsiit moodustas kogu Balti riikide tarbimisest 17 protsenti.

Põhjamaades kasvas elektritoodang jaanuaris eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kaks protsenti. Riikide lõikes suurenes elektri tootmine enim Rootsis – seitse protsenti. Kokku tootsid Rootsi elektrijaamad rekordilised 16,3 teravatt-tundi elektrit. Sarnaselt Rootsile kasvas elektri tootmine ka Soomes ja Taanis, kuid vähenes Norras. Tarbimine kasvas Põhjamaades samal ajal neli protsenti.

Eestis toodetud elektrienergia eksport ulatus jaanuaris 612 gigavatt-tunnini, kasvades 80 protsenti. Import suurenes samas 31 protsenti 292 gigavatt-tunnini.

Eesti elektri koguekspordist moodustas jaanuaris eksport Leetu 46, Lätti 40 ja Soome 14 protsenti. Impordis oli  Läti osa 36, Leedu osa 32 ja Soomest osa 32 protsenti.