Autor: Raigo Neudorf • 1. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Swedbanki ehitusmaterjalide tööstuse sektori juhi Mats Tootsi sõnul on olnud ettevõtjad leidlikud, seda vaatamata sektori võimekust pidurdanud takistustele, nagu riigipoolne erimärgilise kütuse kasutamise keelustamine ja keskkonnamaksude tõstmine.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu (EETL) liikmete prognoosi järgi ulatub ehitusmaterjalide müük 2013. aastal 408 miljoni euroni, mis jääb ligikaudu 2012. aasta tasemele ning ületab napilt 2005. aasta taset.„Küll aga on oluliselt kasvanud selles ekspordi osakaal - 165 miljoni euroni - mis on kõigi aegade kõrgeim maht,“ ütles EETLi juhatuse esimees Meelis Einstein.Kasvu oodatakse EETLi sõnul nii avatäidete kui ehitustoodete tooterühmades, konkreetsemalt seina- ja õõnespaneelide, seinamaterjalide, kuid ka sillutuskivide ja kuivsegude müügis.„Ehitusmaterjalide ekspordi seisukohalt on olulised eelkõige meie lähiturud, mistõttu tasub vaadata ka kasvuootusi meie naaberriikides, eelkõige põhjamaades,“ märkis Einstein.Vaatamata suuremale turule jäid Läti ehitusmahud rahaliselt Eestile 2012. aastal alla, ulatudes 1,52 miljardi euroni. Samas ulatus ka seal aastane kasv 15%ni. Leedu ehitusturu mahuks kujunes 1,82 miljardit eurot, kuid erinevalt 2011. aasta korralikust tõusust sealne turg möödunud aastal kahanes -8,4%.Hoopis teises suurusjärgus paiknevad aga põhjamaad, neist meie jaoks olulisimate turgude ehk Soome, Rootsi ja Norra mahud olid 2011. aastal vastavalt 29, 45 ja 38 miljardit eurot. Ehitusinvesteeringute kasvu on oodata käesoleval aastal siiski vaid Norras (6%), Rootsis ja Soomes jäävad ehitusmahud ligikaudu eelmise aasta tasemele, küll aga nähakse Soomes remonttööde osa olulist kasvu.Suuremat ekspordivõimekuse potentsiaali võib näha sektorisiseses koostöös erinevate ettevõtjate vahel.„Nii võidavad kõik tootjad, sest ploki või seinapaneeli müümise asemel õnnestub müüa suurem osa majast. Koos on tihtipeale ka lihtsam eksportida ja mõneski projektis, kus üksi jalga uksevahele ei saa, õnnestub koostöös palju rohkem saavutada. Lisaks saab protsessi käigus jagada erinevate osapoolte parimaid praktikaid ja nii areneb kogu sektor,“ selgitas Mats Toots.„Tegemist on esimeste sammudega, kuid pretsedendid on loodud ja see on julgustav - näen siin jätkuvat võimalust ka lõunanaabritest eristumiseks. Koostöö nõuab senise konkureerimise asemel uut lähenemist. Loodetavasti oleme Eesti kirjandusklassikast õppinud ja oskame Andrese ja Pearuna üksteisega võitlemise asemel jõud ühendada ning kokkuvõttes turult suurema saagi lõigata,“ lisas ta.