Autor: Raigo Neudorf • 28. veebruar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Loe, mille vastu eksivad tööandjad uute töötajate värbamisel

CV-Online’i kogenuim värbamisspetsialist Ivika Born toob välja peamised kohad, mille vastu kipuvad tööstusettevõtted uute töötajate värbamisel eksima.

Borni esimene soovitus on, et alati ei tasu pelgalt CV abil kandidaadi kohta lõplikku otsust langetada.

„Just tootmise ja töötlemise sektori madalamate positsioonide puhul on meil ette tulnud olukordi, kus inimese CV on väga lakooniline ja esmapilgul justkui tundub, et siin ei olegi millestki rääkida. Kui aga inimesega ühendust võtta ja uurida, miks ta kandideeris ja kuidas ta oma tausta poolest sellele kohale sobib, pole harvad ka juhused, kus esialgu CV järgi sobimatu inimene just sobilikuks kandidaadiks osutub ja tööle võetakse,” märkis Born.Värbamiskonsultandi sõnul juhtub seda eeskätt küll madalamate ametipositsioonide puhul, kuid samas näitab see, et kohati on täiesti õigustatud lisaks CV vaatamisele täiendav kandidaadi tausta uurimine tema enda käest. Samuti soovitab Born, et tööintervjuu läbiviimisel tuleks mõelda, kas konkreetse ametipositsiooni puhul on ikka oluline laitmatu enesepresentatsioon.„Kohati on see ülimalt oluline, kohati aga teisejärguline. Ehk teisisõnu – muidu sobilikke kandidaate ei tasuks välistada nende enda esitlemise oskuse tõttu, kui need ei ole hetkel peamised. Siinkohal tasuks aidata inimestel intervjuuolukorda sisse elada – küsida kuidas intervjuule jõudmine kulges, kas oli lihtne asukohta üles leida jne.  Ehk küsida midagi, mis rahustaks kandidaati ja muudaks intervjuu situatsiooni n-ö argisemaks.”Värbamiskonsultant juhtis tähelepanu ka sellele, et tööintervjuudel küsitakse kohati küsimusi, millele tööotsija veel enne tööle hakkamist vastust ei tea või ei peagi teadma.„Sel moel jääb kandidaadist ehk pisut vale mulje, sest kohati ei soovi kandidaadid ise vastu küsimisega või küsimuse täpsustamisega ennast piinlikku olukorda panna.”Samuti nentis Born, et tööstussektoris töötavate inimeste jaoks pole palk ainus, mida väärtustatakse.„Kuna tööstusettevõtted asuvad enamjaolt linnapiirist kaugemal, saab määravaks ka asukoht; mitmes vahetuses on töö; kas ja kuidas on organiseeritud ühistransport. Ühistranspordi puudumisel eeldatakse arvestatavat sõidukompensatsiooni. Motiveerivad veel ka head töötingimused, sh. soojad ruumid, vähene müra, soodustused lõunasöögilt ja tugev meeskonnavaim (ühisüritused, sportimisvõimalused).”CV-Online’i esindaja kinnitusel on tööstussektori töötajate värbamise üheks võimalikuks eksimuseks ka värbamiskanali valik. Näiteks lihttööline ei pruugi olla sisestanud enda CV-d mõnda andmebaasi (tal ei pruugi CV-d üldse olla) ning kitsa eriala spetsialisti võib olla hõlpsam leida pigem otsekontaktide kaudu.„Kui otsida endale sobiva taustaga tööotsijaid, siis soovitame näiteks ka firma nime järgi otsida: võib-olla on tööotsijate seas inimesi, kes on varasemalt mõnes konkureerivas ettevõttes analoogset tööd teinud ja sobiksid oma tausta poolest väga hästi.”

Ivika Born ja CV-Online’i turundusjuht Heikko Gross esinevad 21. märtsil Tallinnas toimuval Tööstuse tööjõukonverentsil „Kuidas tulla toime tööjõupuuduse olukorras.” Täpsem info konverentsi kohta SIIN.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077