Tuulelohede abil saab edukalt elektrienergiat toota

Kuna nii maailm, Euroopa kui ka Eesti asuvad energiamajanduse teelahkmel ja abi otsitakse taastuvenergia tehnoloogiatest, võib üheks võimaluseks olla tuulelohede abil toodetav elektrienergia, kirjutab tulevikutrendidele keskenduv Arengufondi blogi Fututuba.ee.

Blogi annab lühiülevaate tuulelohede abil ammutatavast energiast, mis tuleb kokku korjata ligi 500 meetri kõrguselt.

Lohede jõul lainelauaga sõitmine on ka Eestis viimase viie aastaga tublisti populaarsust kogunud. Esimeste soojade ilmade saabudes on soodsa tuulega randades näha laudureid U-kujuliste lohepurjedega sõitmas. Suure sammu edasi on aga samal ajal teinud lohede abil elektrienergia tootmise tehnoloogia eelkõige tänu valitud Euroopa ja USA ettevõtetele. Nii korraldatakse juba mitmendat aastat järjest lendaval tehnoloogial baseeruva tuuleenergia (Aiborne Wind Energy) konverentsi.

Selle tehnoloogia arendamisega on tänaseks ennast sidunud juba paljud ülikoolid, investorid ning tehnoloogiaettevõtted. Üks teistest ehk pisut ette saanud konsortsium on sakslaste NTS GmbH koos Fraunhofer Instituudiga. Mudeldamise teel saadud tulemused näitavad, et lohetehnoloogiaga, mis koosneks 24 lohest kogupindalaga 300 m2, on võimalik aastas toota ligi 120 GWh elektrienergiat.

Selle koguse tootmiseks on vaja 30 maapealset 2 MW võimsusega tuulikut. Suur tootlikkus saavutatakse eelkõige tänu sellele, et kõrguse suurenedes suureneb ka tuule kiirus.

Tuulest ammutatav energia on aga eksponentsiaalses sõltuvuses tuule kiirusest, ehk kui tuule kiirus suureneb kaks korda siis tuulest teoreetiliselt kättesaadav energiahulk suureneb kaheksa korda. Lisaks suurele tootlikkusele võimaldaks antud tehnoloogia vältida ka maismaa- ja meretuuleparkide negatiivseid välismõjusid nagu võimalik vibratsioon ning müra. Samuti oleksid 500 meetri kõrgusel lendlevad lohed ilmselt visuaalselt aktsepteeritavamad, kui tänased tuulikud.

Kõik antud tehnoloogiaga seotud väljakutsed ei ole aga kaugeltki lahendatud - muidu näeksime ilmselt selliseid lohesid massiliselt põldude kohal lendamas. Lisaks sellele, et tehnoloogia on veel toores ning vajab ühikhinna allatoomiseks ning olemasolevate energiamuundamislahendustega konkureerimiseks veel arendamist, on mõned põhimõttelised väljakutsed, millele lahenduse leidmine on antud tehnoloogia kasutuselevõtu eelduseks.

NTS GmbH esindaja sõnul tuleb näiteks lahendada probleem, kuidas üks allakukkunud lohe uuesti kiirelt õhku tagasi saata nii, et ülejäänud 23 töö sellest häiritud ei oleks.

Küsitluses selle kohta, millal lohedel põhinev elektritootmistehnoloogia reaalselt turule jõuab, on erinevad osapooled pakkunud aastat 2015. Suuremat rolli sellele tehnoloogiale enne aastat 2020 siiski ei nähta.

 

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara