Autor: Tuuliki Kasonen • 1. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tuues näite tuulikuterohkest Taanist, siis jõulupühade ajal, mil enamik rahvast puhkas ning tuult oli rohkesti, ei maksnud sealne elekter öistel tundidel midagi. 200 eurot/MWh maksti koguni peale sellele, kes elektrit tarbis.

Ent ka pikkade pühade (jõululaupäevast aastavahetuseni) ajal Taanis keskmine elektrihind veidi alla 14 euro/Mwh kohta. Eestis oli keskmine elektrihind sama perioodi vältel pisut alla 39 euro/MWh.

Energeetikas ei ole pilt nii mustvalge. Arvestada tuleb ka ajaga, mil tuul ei kipu puhuma, on külm ning tööstusettevõtted tossavad täies mahus. Seepärast mõjusid äsjasel WEC-konverentsil kuldsena WECi voliniku Einari Kiseli sõnad, et mida mitmekesisem on riigi energiaportfell, seda paremini on võimalik tagada energia varustuskindlus ja -julgeolek, kuid meil on selle kriteeriumiga lood üsna kehvad.

Loomulikult tuleks taastuvenergia allikatest eelistada elektri tootmist biomassist ning see peaks olema Eesti esimene valik. Kindlasti ei saa väita ka, et ainult tuuleenergia vajab toetust. Mullu said tuulikud muide vaid alla veerandi kogu väljamakstud toetustest Eestis. Pealegi ei vaja tuulikud toetust igavesti, vaid ainult esimesed 12 aastat, mil mahukad kapitalikulud tagasi tuleb maksta.