Kogemus: AS IPA teenib oma tootmisjäätmetelt tulu

Äripäeva Tööstuse klubi külastas eile Tallinna külje all paiknevat elektroonikaettevõtet AS IPA, kes on suutnud tootmisest üle jäänud jäätmed kulu asemel tuluks pöörata.

AS IPA (Interconnect Product Assembly) on tellimustoodangut valmistav ettevõte, mis tegeleb elektromehaaniliste lahenduste tootmisega erinevate tööstusharude jaoks. Firma kliente leiab nii energeetika-, telekommunikatsiooni- kui transpordisektorist ning 96 protsenti ettevõte toodangust läheb ekspordiks.

IPA juht Koidu Kask selgitas, et ettevõte ei valmista oma klientidele ülisuuri koguseid toodangut, vaid on keskendunud just väiksematele ja keskmise suurusega tellimustele, mis eeldavad käsitööd. Sellest hoolimata on IPA näidanud viimastel aastatel pidevat kasvu ning ettevõttes töötab täna 150 inimest.

„IPA algusaegadel oli idee, et viie aasta pärast töötab meie ettevõttes 500 inimest. Täna on meie eesmärgiks teha pigem keerukamaid tooteid ja anda asjadele väärtust,“ märkis Kask, kelle juhitava ettevõtte käive ulatub ca 15 miljoni euroni.

Kask tunnistas, et ettevõte on tänu oma efektiivsele jäätmemajandusele olnud „pildil“ mitu head aastat. Tema sõnul on vastus küsimusele, kuidas firma jäätmekulud tuluks pöörata, suhteliselt lihtne – vaja on tekitada jäätmeid, mis kellelegi teisele huvi pakuvad ning mida on võimalik ümber töödelda ja taaskasutusse suunata.

IPAs ringleb aastas umbes 100 tonni erinevaid pakendeid, millest ca 80% moodustab puit ning 20% muud jäätmed. Sellest kogusest suudab elektroonikaettevõte suunata korduskasutusse umbes 90%. Ülejäänud 10% läheb jäätmete arvele.

Liigiti tekib IPAs tootmisjäätmetena peamiselt puitu, paberit ja pappi, kilet, kaablirulle (50% ettevõtte toodetest kasutavad kaableid), metallijääke, kaablite jääke, patareisid, akusid ja muid ohtlikke jäätmeid ning kõigele lisaks ka üldprügi.
Enamus tootmisjäätmetest suunatakse IPA poolt taaskasutusse.

IPA logistikajuht Toomas Vaik selgitas, et erinevate jäätmete konsolideerimine on kasulik juba seetõttu, et taaskasutaja on nõus seda oma transpordiga ära vedama.

Samuti käisid IPA esindajad välja tegevused, mis ettevõttele jäätmemajandamise seisukohast tulemusi aitavad saavutada:

-Jäätmete kogumisega seotud tegevused on juhenditega reguleeritud. Töötajatele on teada, kuidas kaablirulle sorteerida ja mida selle juures tähele panna. Juhendite pikkus on maksimaalselt 1 lk ning erinevate jäätmekogumiskohtade kohta on eraldi juhendid

 -Pidev teavitustöö. Inimesed saavad pidevalt jäätmete kogumise ja käitlemise kohta koolitusi ning see käib ka uute töötajate kohta. Inimestel peab olema ettekujutus, et kaablirull pole prügi.

-Jäätmetega seotud tegevustele on määratud kindlad vastutajad
-Igakuised korrashoiuauditid – kas lauad on korras ja kaubaalused asuvad õiges asukohas. IPA jaoks pole probleem klientide üllatusvisiidid, kuna tootmine on kogu aeg korras.

-Seotud tulemustasu süsteem – kui töötajad käituvad jäätmete majandamisel nii, nagu ettevõte neilt seda ootab, saavad nad lisatasu.

-Iga-aastased prügi ja jäätmete käsitlemist puudutavad siseauditid

-Märgistatud jäätmekogumiskohad, mahutid. Operaatorite töökohtade juures on eraldi mahutid paberi, papi ja kile jaoks. See, kes pakendi võtab, paneb selle kohe ka õigesse mahutisse.

-Mööda tootmist liiguvad ringi jäätmetünnid, liikudes koos tootmisprotsessidega
-Kui võimalik kasutab IPA ringlus- ja rendipakendeid.

2011. aastal suutis IPA oma tootmisjäätmetelt teenida ettevõttele ligikaudu 1420 eurot tulu, 2012. aastal jäädi plussi ca 500 euroga.

 

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara