Eesti ekspordi kasvu vedas mobiilseadmete väljavedu

Läinud aasta novembris kiirenes ekspordi kasv statistikaameti andmetel aastataguse perioodiga võrreldes üheksa protsendini, olulist rolli mängis seejuures mobiilseadmete väljavedu.

„Suhteliselt tugevat ekspordi kasvu toetasid eelkõige masinad ja seadmed, millest võib esile tõsta mobiilsideseadmete jõudsat väljavedu Rootsi. Osaliselt oli sideseadmete ekspordi kõrge kasvu taga 2011. aasta novembri madal võrdlusbaas, samas näitasid eelmise aasta kuude mahud pidevalt trendi ülespoole,“ selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Merike Riipinen.

Elektroonikasektori ekspordi heale tulemusele novembris viitas ka varem avaldatud tööstusstatistika.

Impordi kasv jäi novembris aastases võrdluses ekspordi kasvust märgatavalt väiksemaks ja ulatus vaid kolme protsendini. Eksport suurenes oktoobriga võrreldes 3,5 protsenti, ent impordi osas toimus 12-protsendiline tagasiminek, mis tulenes osaliselt elektrikaablite suuremahulise importtellimuse lõppemisest. Selliste arengute tulemusena muutus kaubavahetuse bilanss novembris 15,4 miljoni euroga positiivseks. Viimati oli Eesti kaubavahetuse bilanss positiivne 2010. aasta veebruaris ja detsembris.

Mullu novembris jõudis masinate ja seadmete eksport 352 miljoni euroga taas uue rekordtasemini, suurenedes aastaga enam kui kolmandiku võrra. Ligikaudu 40 protsenti antud kaubagrupi väljaveost moodustasid mobiilsideseadmed, mille müük välisturgudele kasvas aastaga üle kahe korra.

Valmistoidukaupade ja jookide eksport suurenes aastataguse perioodiga võrreldes samuti üle kolmandiku ning keemiatoodete väljavedu ligi 30 protsenti. Ekspordi kasvu pidurdasid oluliselt aga mineraalsed tooted ning metallid ja metalltooted, nende osas oli langus võrdselt veerandi ulatuses. Kui kütuste ekspordis võib kuude lõikes märgata volatiilsust, siis metallide väljaveo kahanemise põhjuseks on eelkõige nõudluse vähenemine välisturgudel.

Impordis toimusid novembris sarnased muutused ekspordiga. Masinate ja seadmete sissevedu kasvas aastaga samuti kolmandiku, sest suur osa eksportkaupade valmistamiseks vajalikke pooltooteid tuuakse Eestisse sisse. Kütuste import kahanes aastaga ligi kolmandiku ja metallide sissevedu peaaegu viiendiku. Impordi kasvu vedasid alla ka transpordivahendid, autosid osteti sisse 16 protsenti vähem kui aasta varem. Sõiduautode müügi langust siseturul kinnitasid ka sisekaubanduse näitajad.

Detsembris võib prognooside kohaselt jätkuda kaubavahetuse mahtude kasv aastases võrdluses, kuid sesoonsusest tingituna (pikad jõulupühad) võivad mahud jääda novembrikuust madalamaks.

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus osalenud tööstus-ettevõtete ootused olid detsembris veidi tagasihoidlikumad kui novembris, üle tavalise tasemega eksporttellimustega ettevõtete osatähtsus langes kümnelt kaheksale protsendile. Samas tõusis kolme protsendipunkti võrra 56le nende firmade osakaal, kes ootasid tellimuste jäämist tavapärasele tasemele ning tellimuste kahanemisest teatanute arv kahanes 36 protsendini.

Detsembris Euroopa Liidus tervikuna majandususaldus veidi paranes, indeks tõusis 88,4 punktini (+0,3 punkti). Eestis ületas majandususaldusindeks taas pikaajalise keskmise ja ulatus 101,8 punktini, kerkides kuuga 2,4 punkti. Peale Eesti oli majandususaldus kõrgem ajaloolisest keskmisest vaid teistes Balti riikides Lätis 105,1 ja Leedus 101,4 punktiga. Samas tõusis majandususaldus kuuga ka Rootsis ja Soomes, vastavalt 94,8 (+1,6) ja 92,6 punktini (+0,4).

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Ferrometal otsib B2B KLIENDIHALDURIT

M-Partner HR OÜ

24. august 2017

Coma Investing otsib EKSPORDIMÜÜGIJUHTI

M-Partner HR OÜ

31. august 2017

NPM Silmet otsib TOOTMISJUHTI

NPM Silmet AS

02. september 2017

Käsi­raamatud