Autorid: Äripäev, Редакция специальных проектов Äripäev, Электронный справочник Äripäev • 17. detsember 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Äripäev peab mõistlikuks taastuvenergiatasude vähendamist ja nende sõltuvusseseadmist energia börsihinnast. Oleks imelik, kui seda ei tehtaks: taastuvenergia ei ole mingi imeloom või võõrapärane taim, mida peaks siinsetes tingimustes kasvatama teistmoodi kui kohalikke kultuure.

Vastupidi: elektrituru avanemine peabki toetusi korrigeerima. Kui hind on niigi kõrge ja võimaldab kasumit teenida, ei peaks riik omalt poolt enam toetama. Igasugune toetamine saab olla vaid nn üleminekuaja nähtus, kogu äri toetustele ülesehitamist ei pea riik tolereerima.

Majandusminister Juhan Partsi eestvedamisel sündinud kava uuest aastast taastuvenergiatoetusi vähendada on põrkunud taastuvenergia tootjate ülitugeva vastuseisu ja oskusliku lobitööga. See on ositi arusaadav. Kui toetuste süsteem suuresti tänu Urmas Sõõrumaa ja mitmete teiste ärimeeste tugevale lobile ja rahalistele annetustele 2007. aastal loodi, tekkisid tootjatel õigustatud ootused, millele tuginedes äri alustati.

Samas ei järeldu siit aga kuidagi, et kord teatud tingimustel loodud süsteem peaks igavesti püsima jääma. Toetussüsteemi loomise aegu oli elekter palju odavam kui praegu ning turu avanemisega uuel aastal tõuseb hind veelgi. Kui ettevõtte on tootlik ja kasumlik, ei ole mingit põhjust seda riigi rahaga poputada, see on vabaturumajanduse printsiibi vastu.

Pealegi on toetuste süsteem ajendanud energiatootjaid kohati ka vahendeid valimata toetusi nõutama. Tegemist on ikkagi suure suutäiega: lõppeval aastal suurusjärgus 75 miljonit eurot.

Täna taas algav arutelu on taas tagajalgadele ajanud läinud aastal 2,1 miljonit teeninud Nelja Energia, kes ähvardab riiki suure kahjunõudega, kui seniseid kokkuleppeid muudetakse. Oma huve on kaitsma asunud ka pangaliit, kuna taastuvenergiaettevõtteid finantseerinud pangad on hakanud oma rahakoti pärast muret tundma. Iseäranis põhjustab pankadele peavalu tagasiulatuvate muudatuste mõju. Sedagi võib mõista. Oleme varemgi kirjutanud, et tagasiulatuvalt ei peaks mängureegleid muutma, see rikuks õigustatud ootuse printsiipi ning tooks kaela Euroopa õigustatud pahameele. Euroopa taastuvenergia katusorganisatsioon on juba varem märkinud, et tagasiulatuva kärpega rikutakse jämedalt taastuvenergia direktiivist tulenevaid kohustusi.

Peaprobleemiks ei ole aga mitte Euroopa direktiiv, vaid põhimõttelised vastuolud valitsuskoalitsioonis. Sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku seada taastuvenergiatasud sõltuvusse börsihinnast, kuid sotsid ei kuulu võimuliitu ning seetõttu ei ole nende ettepanekuid energeetika vallas seni kuigivõrd kuulda võetud.  Vastandlikke seisukohti valitsuskoalitsioonis endas esindavad toetusi kärpida sooviv majandusminister Parts ja taastuvenergia tootjaid soosiv keskkonnaminister Pentus-Rosimannus, kes on asunud erimeelsusi lahendama kallite advokaadibüroode teenuseid kasutades, arve esitavad nad loomulikult maksumaksjale.