Tööstusheite seadus suurendab ettevõtete kohustusi

Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus esitles valitsuse tänasel istungil tööstusheite seaduse eelnõu, mis jõustudes kohustab ettevõtteid tööstusheiteid vähendama.

Tööstusheite seadus sätestab nõuded, mis esitatakse peamistes tööstusvaldkondades tegutsemiseks, et vähendada ja vältida tööstusest pärinevat saastet. Eelnõu koostamise aluseks on Euroopa Liidu direktiiv tööstusheidete kohta. Direktiiv koondab endasse kuus varasemat seda probleemi käsitlevat direktiivi, et tegeleda tööstusheite küsimustega kompleksselt, mitte üksnes eri valdkondade näiteks välisõhu, vee või pinnase saastamise vältimise seisukohalt.

Eelnõu kohaselt ei kehtestata seadusega täiesti uusi nõudeid, vaid koondatakse varasemad nõuded ühte õigusakti, lisades neile mõningaid karmistavaid täiendusi. Seni on need nõuded reguleeritud mitmes seaduses ja määruses.

Tegevusvaldkondadele kohalduvad endistviisi ka muud seadused, näiteks jäätmeseadus, välisõhu kaitse seadus, veeseadus. Seega tuleb tööstusheite seadusega sätestatut käsitleda kui erinõudeid suure mahu ja keskkonnamõjuga tööstustegevusele.

Teatud künnisvõimsustest alates on keskkonda saastavates tegevusvaldkondades tegutsevatel käitistel kohustus taotleda keskkonnakompleksluba. Seni on kompleksluba antud 252 käitisele. Neile lisandub eelnõu kohaselt ligi 50 kompleksloa kohuslast, kellele kohaldub kohustus kompleksluba taotleda. Näiteks sööda tootmine, puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine, kompleksloa kohutustusega käitistest pärineva heitvee iseseisvalt käitatav puhastamine.

Samuti kehtestatakse nõuded suurte põletusseadmete, jäätmepõletustehaste ja koospõletustehaste, titaandioksiidi tootvate käitiste ning orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste käitajatele. Nõuded hõlmavad nii heite piirväärtusi kui kohustusi heite seiramisel ja heite vähendamisel.

Sisulistest muudatustest on olulisem nõue, et kompleksloa kohustusega käitistes kasutataks parimat võimalikku tehnikat konkreetsete nõuete kohaselt, mis sisalduvad Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud parima võimaliku tehnika järeldustes ning viitedokumentides. Samuti tekib kompleksloa kohustusega käitise käitajale uus kohustus koostada tegevuskoha lähteolukorra aruanne ning tegevuse lõpetamisel teha järelhooldust.

Uudne on väikestes kogustes orgaanilisi lahusteid kasutavate käitiste keskkonnametis registreerimise nõue. Sellised käitised on küll eelnõu järgi reguleerimisalas, kuid kohustust omada keskkonnakompleksluba või välisõhu saasteluba neil ei ole, sest nende kasutatud orgaaniliste ainete aastakogused ei ületa loa künniskogust.

Samuti sätestatakse riskihindamise põhine keskkonnaalase kontrolli süsteem ja avalikkuse suuremad võimalused komplekslubade menetluses osalemiseks. Eelnõu kohaselt kehtestatakse seadusega või seaduse alusel vastu võetud määrustega heidete piirväärtused, mis on mõnes osas varasemast rangemad.

Seega on seadusel positiivne mõju keskkonnale, aga suureneb mõningal määral ametnike halduskoormus (eelkõige keskkonnaametile ja keskkonnainspektsioonile).

Samuti suurenevad ettevõtjate kohustused tagada tööstusheite vähenemine. Viimane aga tingib keskkonnatehnoloogiasse investeerimise vajaduse, mille kulud jäävad käitajate kanda.

Seadus jõustub 1. mail 2013. aastal. Eelnõu kohaselt on siiski ette nähtud üleminekuajad nõuete kehtima hakkamiseks olemasolevatele käitistele. Kui uutele käitistele hakkavad nõuded kehtima selle seaduse jõustumise ajast, siis olemasolevatele käitistele 7. jaanuarist 2014, lisandunud uue 50 kompleksloa kohuslase jaoks 7. juulist 2015.

 

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

Teabevara