Täpsustatud: III kvartalis kasvas majandus 3,5%

Täpsustatud andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2012. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,5%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP kasv kiirenes võrreldes eelmise kvartaliga 1,6%-ni.

Kõige enam panustas majanduskasvu juba neljandat kvartalit järjest ehituse tegevusala. Ehitusturu kasvu vedasid hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd ning taristuobjektide ehitus. Suurema panuse majanduskasvu andis ka haldus- ja abitegevuse, info ja side, põllu- ja metsamajanduse ning veonduse ja laonduse tegevusala lisandväärtuse kiire kasv. Info ja side tegevusala mõjutas enim programmeerimise jm IT-alaste tegevuste, veonduse ja laonduse tegevusala aga enim laonduse ja veondust abistavate tegevusalade kasv.

Eesti majanduskasv sõltub oluliselt välisnõudlusest, kusjuures peamised eksportijad on töötleva tööstuse ettevõtted. Töötleva tööstuse lisandväärtus kasvas küll protsendi võrra, kuid selle panus majanduskasvu oli väike. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu toetas enim arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine.

III kvartalis vähenes mäetööstuses, finants- ja kindlustustegevuses ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses loodud lisandväärtus. Samas oli lisandväärtuse langusega tegevusalade mõju SKP-le oluliselt väiksem kui II kvartalis.

Kaupade ja teenuste ekspordi kasv aeglustus hinnamõjusid arvestades 3%-ni teenuste ekspordi vähenemise tõttu. Teenuste eksporti mõjutas oluliselt meretranspordi ning ladustamisteenuste ja veondust abistavate teenuste kiire vähenemine. Kaupade eksport kasvas 5% ning seda mõjutas enim elektriseadmete, masinate ja seadmete ning jookide väljavedu. Kaupade ja teenuste import kiirenes 9%-ni. Kaupade import kasvas 8% mõjutatuna enim masinate ja seadmete ning transpordivahendite sisseveost. Koguekspordi- ja impordi suhe SKP-sse on viimastes kvartalites järk-järgult suurenenud, moodustades III kvartalis vastavalt 95% ja 93%. Netoekspordi suhe SKP-sse moodustas 1,4% (II kvartalis oli see 2,7%).

Et III kvartalis kasvas SKP hõivatute juurdekasvust kiiremini ning töötatud tundide arv isegi vähenes, suurenes kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu ja tunni kohta vastavalt 2% ja 6%. Tööjõu tootlikkus on arvutatud sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud näitajate põhjal. Samas on kasvanud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Tööjõu ühikukulu kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 5%, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest oluliselt kiiremini. Tööjõu ühikukulu kasvas neljandat kvartalit järjest.

Nõrga välisnõudluse taustal toetas Eesti majanduskasvu oluliselt sisemajanduse nõudlus, mis kiirenes III kvartalis 11%-ni. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 34% mõjutatuna enim valitsemissektori investeeringutest hoonetesse ja rajatistesse ning transpordivahenditesse. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasv kiirenes 7%-ni, kusjuures suurim mõju oli toidukaupade, isiklike transpordivahendite ekspluatatsiooni (nt autokütuse, varuosade) ning puhke- ja kultuuriteenuste (nt kino-, teatri-, kontserdikülastused) tarbimise kasvul.

 

Osale arutelus

  • Alyona Stadnik

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara