Ekspert: Eestis põlevkiviõlist kõrgkvaliteetse mootorkütuse tootmine on utoopia

Põlevkiviuurija Jüri Žirjakovi uuringu kohaselt on Eestis kõrgkvaliteetse mootorkütuse tootmine põlevkiviõlist majanduslikult ebaotstarbekas.

Jüri Žirjakovi sõnul on kohalikud põlevkivigigandid nagu Eesti Energia ja Viru Keemia Grupp juba teatanud kavatsustest alustada 2016. aastal kõrgeima kvaliteediga diislikütuse tootmist.

Aastaks 2016 plaanib Eesti Energia välja arendada põlevkivi vedelkütuste tootmiskompleksi, mis võimaldab rafineerida 55-70% kogutoodangust diislikütuseks. 2009. aastal otsustas EAS toetada 8 miljoni krooniga Viru Keemia Grupi põlevkivi rafineerimisuuringuid, mille eesmärgiks on samuti rajada Eestisse rafineerimistehas just 2016. aastaks, mil jõustuvad vedel- ja merekütusele kehtestatud rangemad kvaliteedinõuded.

“Sellistesse “põlevkiviõli rafineerimise” uuringutesse on kaasatud peamiselt Ameerika või Euroopa laborid, mis reeglina ei ole piisavalt tuttavad ei põlevkivi töötlemise tingimuste ega põlevkiviõli füüsilis-keemiliste omaduste laia varieerumisega,” leiab Žirjakov. “Kahjuks võtavad meie põlevkivitöötlejad nende eksperimentide tulemusi tõendina nagu võimaldaksid kaasaegsed nafta-keemilised tehnoloogiad ka põlevkiviõlist majanduslikult otstarbekat mootorikütust toota.”

Žirjakovi läbi viidud põlevkiviõli tootmise ja edasise töötlemise süsteemne tehniline-majanduslik analüüs näitab, et kõrgkvaliteetse mootorkütuse majanduslikult otstarbekas tootmine põlevkiviõlist ei ole Eestis võimalik.

“Põlevkivi töötlemiseks kasutatava tahke soojuskandja seadmega toodetud põlevkiviõli on oma koostise poolest äärmiselt ebastabiilne materjal. Eesti Energia poolt 2016. aastaks lubatud 22-tuhande barrelilise päevase koguse põlevkiviõli koostise stabiliseerimine on praktiliselt välistatud ja sellise toorme kommertslik kasutamine ei ole võimalik,” selgitas ta.

Žirjakov lisas, et ka laboratoorsed uuringud näitavad, et sellisel viisil saadud toode ei vasta diislikütusele kehtestatud nõuetele ning tootmine on seotud märkimisväärse kõrvalsaaduste tekkega (väävelvesinik, ammoniaak, heitveed jne), mis teeb protsessi keskkonna jaoks erakordselt koormavaks.

“Nagu teada, on majanduslikult otstarbekas nafta töötlemine võimalik kompleksse tehnoloogilise skeemi juures aastase tootlusega vähemalt kaks miljonit tonni. Välja käidud 22 tuhat barrelit põlevkiviõli ööpäevas moodustab umbes üks miljon tonni aastas. Äärmiselt ebasoodsa füüsilis-keemilise koostise juures paistab põlevkiviõlist kõrgeima kategooria mootorkütuse majanduslikult otstarbekas tootmine utoopiana,” märkis Žirjakov.

Jüri Žirjakov tegeleb teadusuuringute ja praktilise tööga tahke kütuse ja nafta töötlemise ning keskkonnakaitse valdkonnas. Žirjakov on keemiaõppejõud ning Shale Oil Chemicals ASi arendusdirektor. Ta on varem töötanud Narva õlitehases projektijuhina, TTÜ Põlevkiviinstituudis asedirektorina, Viru Aromaatika AS-i tehnilise direktorina ning Kiviter AS-i tehnilise direktori asetäitjana. Jüri Žirjakov omab doktorikraadi biokeemias.

 

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara