Autor: Raigo Neudorf • 16. november 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Avatud elektriturg toob võrguettevõtjale uusi ülesandeid

OÜ Elektrilevi juhatuse esimees Tarmo Mere kirjutab ettevõtte blogis, et avatud elektriturul tekib ka võrguettevõtjale uusi ülesandeid.

Mere sõnul tekib elektriturul konkurents elektri müügile, kuid võrguteenus ja selle hind jääb endiselt riigi kontrolli alla.

„Paralleelseid liine üle Eesti ehitada ja igasse kodusse võrguvalikuks piltlikult öeldes mitu juhet vedada oleks ühiskonnale liiga kallis ja ebamõistlik. Seetõttu on võrguettevõtjate tegutsemist loomulike monopolidena peetud kõige efektiivsemaks viisiks kõikjal maailmas. Siiski tähendab turu avanemine ka võrguettevõtjale muutusi ja uusi ülesandeid.“

Võrguettevõtja muutub nähtavamaks

Mere sõnul jääb avatud turul võrguettevõtja põhiülesanne - elekter kohale tuua ja selleks vajalikku taristut hooldada – ikka samaks. Samamoodi jääb endiselt võrguettevõtja vastutada elektrinäitude kogumine, töökorras arvestite tagamine ja rikete likvideerimine. Kõiki teenuseid peab võrguettevõtja oma klientidele võrdsetel alustel pakkuma, sõltumata kliendi valitud elektrimüüjast.

Kui seni on aga klient elektrit kui kaupa ja võrguteenust kui kauba transporti ostnud „ühes potis", siis avatud turul muutuvad võrguettevõtjad senisest nähtavamaks. Kõige selgemalt on eristumine tajutav ilmselt Elektrilevi kui kõige suurema võrguettevõtja puhul, kes sai avaneva turu tõttu uue nime ja kellele elektrituruseadus näeb ette mõnevõrra erinevad reeglid.

Kui väiksemad võrguettevõtted, keda on Eestis enam kui 30, tohivad samal ajal tegutseda ka elektri müügiga, siis enam kui 100 000 kliendiga võrguettevõtjal on see keelatud. Elektrilevi saab pakkuda ainult võrguteenust ja sellega otseselt seotud lisateenuseid.

Elektrilevi kliendid saavad üldteenust nimetatud müüja kaudu

Seega ei saa Elektrilevi seaduse järgi ise pakkuda oma klientidele ka üldteenust. Elektri üldteenus on elektri müügi tagamine väiksematele tarbijatele, kes elektrimüüjat ei vali. Nende elektriga varustamine on võrguettevõtja kohustus, kes saab elektrit müüa kas ise või peab selleks nimetama elektrimüüja.

Elektrilevi on nimetanud üldteenuse müüjaks Eesti Energia, kel on teenuse pakkumiseks vajalik teeninduskanalite võrk, pädevus ja kogemus. See tähendab, et kui Elektrilevi võrgupiirkonna klient ei vali ise müüjat, pakub talle elektrit üldteenusena Eesti Energia. Üldteenuse põhjendatud ja mõistliku hinna tagab kliendile see, et teenuse osutamise tüüptingimused kooskõlastab konkurentsiamet ja hinna kujunemine on reguleeritud elektrituruseadusega.

Tunnipõhised elektrikogused määratakse tüüpkoormusgraafikuga

Kui seni mõõtis võrguettevõte tarbitud kilovatt-tunde eelkõige kuu kaupa, siis avatud turu loogika nõuab elektrikoguste arvestamist iga tunni kohta. Seda seetõttu, et avatud turu kauplemisperioodiks on üks tund ja sama intervalliga muutub ka elektri hind. Võrguettevõtjale tähendab tunnipõhine mõõtmine enam kui 700 korda suurenevaid näidukoguseid, mis tuleb toimetada Eleringi juures asuvasse andmelattu.

Tunnipõhiste tarbimiskoguste tagamiseks annab elektrituruseadus võrguettevõtjale kaks alternatiivi – kas koguste mõõtmine kaugloetava arvestiga või kuukoguse arvestuslik jagamine tundide vahel tüüpkoormusgraafiku alusel. Tüüpkoormusgraafik on kokkuleppeline põhimõte, mille alusel jagatakse kliendi poolt kalendrikuu jooksul tarbitud elektri kogus tundide vahel.Graafikus on klientide varasema statistilise keskmise tarbimise järgi määratud kuu iga tunni kohta kindel tegur, mille järgi konkreetse tunni tarbimine arvutatakse. Oma võrgupiirkonna tüüpkoormusgraafikud kooskõlastab iga võrguettevõtja konkurentsiametiga ja avaldab oma kodulehel.

Tüüpkoormusgraafiku olemuse üle on tõstatatud erinevaid küsimusi, kuid selge on see, et täna paremat teadaolevat alternatiivi kaugloetavate arvestite kõrval tunnipõhise arvestuse tagamiseks ei ole. Sama põhimõtet on kasutatud mujal Euroopas, sealhulgas Soomes, kus turu avanemisest täielikule kauglugemisele üleminek on kestnud 14 aastat.

Võrguettevõtte kohustus on tunnipõhised andmed seadusega nähtud lahenduste abil tagada. Elektrimüüjate pärusmaa on see, kas ja kuidas tunnipõhiselt erineva hinna võimalust erinevate elektripakettidega pakkuda. Kindlasti suurendab aga tulevikus kaugloetavate arvestite levik erinevate tunnipõhiste elektripakettide valikut ja seeläbi ka elektrimüüjate vahelist konkurentsi.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077