Autor: Raigo Neudorf • 9. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tamla hinnangul peegeldas septembri ekspordidünaamika üsna lähedaselt nädal aega varem avaldatud töötleva tööstuse numbreid. Mõlemal juhul saavutati absoluutmahus kõigi aegade rekordtulemus, mille tingis tootmismahtude taastumine mõnes üksikus suuremas harus.

“Näiteks on võrreldes kevadega selgelt taastunud masinate-seadmete sektor ning jõudsalt on edenemas mineraalsete kütuste väljavedu. Nii tugineb ka ekspordi aastakasv pigem mõnele suuremale kaubagrupile kui väga laiapõhjalisele kasvule - statistikaameti poolt eristatavast 22st peamisest kaubagrupist olid ekspordmahud aastatagusest tasemest kõrgemal natuke vähem kui pooltes gruppides,” märkis Tamla.

Vaatamata sellele, et ekspordimahud on jõudnud rekordtasemeteni, ei tähenda see välistasakaalu paranemist. Kriisist taastumisel on Eesti majanduse kasv olnud seni väga ressursiefektiivne. Investeerimisaktiivsus püsis madalal, tootmismahtude kasv saavutati pigem olemasolevate ressursside ümberkorraldamisega ning selle tõttu oli ka välistasakaal väga hea.

“Üha enam võib aga leida märke, et koos rekordiliste ekspordi- ja töötleva tööstuse toodangu mahtudega on ettevõtete vabade tootmisressursside varu ammendumas. Seetõttu on majanduskasvu jätkudes oodata, et tugevneb ka investeerimisaktiivsus ning selle tulemusena omakorda saavad kaubabilanss ja jooksevkonto olema taas suurema negatiivse märgiga,” lisas Tamla.