Tööõnnetuste kasv tuleneb tööintensiivsuse suurenemisest

Tööinspektsiooni andmetel tulenevad tööõnnetuste arvu kasvu põhjused eeskätt tööintensiivsuse suurenemisest.

Aruande kohaselt mängib tööõnnetuse kasvu juures rolli tööintensiivsuse kasv ja selliste uute töötajate töölevõtmine, kellel on kas vähesed töökogemused või kellele ei ole korraldatud piisavat juhendamist ja väljaõpet.

Töökeskkonna ohutuse parandamisele lisaks tuleks riigikontrolli hinnangul tõhustada ka töövõimetuse määramise ja töövõimetuspensionide maksmise süsteemi.

Riigikontroll näitas oma 2010. aastal lõppenud auditis „Riigi tegevus puuetega inimeste ja töövõimetuspensionäride toetamisel“, et praegune süsteem ei soodusta töövõime kaotanud isikute naasmist tööturule.

Aruande kohaselt on töövõimetuspensionäride arv Eestis aasta-aastalt kasvanud. Püsiva töövõimetuse määramisel hinnatakse isiku võimet teha seda tööd, mida ta varem on teinud. Samas ei hinda riik seda, kas isik oleks võimeline endale elatist teenima mõnda muud ametit pidades.

Paljud nõrgema tervisega inimesed on majanduskriisi ajal kaotanud töö ning sissetuleku saamiseks taotletakse püsivat töövõimetust. Püsivalt töövõimetuid inimesi, kes on tööealised, kuid ei tööta, on ligikaudu 62 000.

Kokku oli 2011. aastal püsivalt töövõimetuid inimesi 90 086 ja töövõimetuspensionide kulu ligikaudu 190 miljonit eurot. Aastaks 2015 prognoositakse juba 267 miljoni euro suurust kulu.

Riigikontrolli arvates rakendatakse töövõimetutele inimestele üksnes passiivseid meetmeid, ehk makstakse hüvitist ning antakse soodustusi. Raportis leitakse, et tööandjad ei vastuta töövõime kaotusega inimeste tööle tagasipöördumise eest, samuti ei rakenda riik aktiivselt meetmeid töövõime kaotusega isikute tööl hoidmiseks või nende tööle tagasipöördumiseks. Püsiv töövõimetus tähendab aga sageli püsivat eemalejäämist tööturult, seetõttu on ka nende isikute abivajadus suur.

Riigikontrolli hinnangul väärib tähelepanu, et sotsiaalministeerium on näinud süsteemis samu probleeme, mida riigikontroll oma auditis, ning on alustanud uue töövõimetuskindlustuse loomist. Ministeeriumi hinnangul on otstarbekas kogu töövõimetuse skeem tervikuna ümber korraldada. Uue süsteemi peamine eesmärk oleks inimese töövõime säilitamine, töötuse ennetamine ja inimese töölenaasmine ning tööandjate motiveerimine töökeskkonda parandama.

Ajutise töövõimetuse ja püsiva töövõimetuse skeem ühendatakse ühtseks töövõimetusskeemiks ning sellesse lõimitakse ka tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustus, mis peaks parandama ka töökeskkonda. Ajutise töövõimetuse hüvitist ei hakka enam maksma haigekassa ning püsiva töövõimetuse hüvitist (töövõimetuspensioni) sotsiaalkindlustusamet.

Mõlema hüvitise maksmine koondatakse ühte asutusse, kes ühel ajal hindab isiku allesjäänud töö-võimet, osutab abi isiku töösuhte säilitamiseks ja pakub tööturuteenuseid sobiva töö leidmiseks. Sotsiaalministeerium koostöös rahandusministeeriumiga peab 2012. aasta lõpuks esitama valitsusele eelnõu töövõimetusega seotud ühtse sotsiaalkindlustusskeemi loomise kohta.

Osale arutelus

  • Raigo Neudorf

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara