Autor: Raigo Neudorf • 8. november 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aruandes tõdetakse, et Eesti energeetikat ootavad lähikümnendil ees suured muutused, kuna vähemalt pool praegusest elektritootmisvõimsusest tuleb sulgeda hiljemalt 12 aasta pärast.

See nõuab mitme põhimõttelise otsuse langetamist: kuidas tagatakse tarbijatele elektriga varustatus ning kui palju ja milliseid elektrijaamu Eestisse soovitakse rajada. Kuna energiamajandust puudutavad otsused on kulukad ja pikaajalise mõjuga, siis tuleb otsustamisel vaadata pikalt ette.

Riigikontrolli arvates annab otsuste tegemiseks suuna kätte Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika, milles on seatud eesmärgiks vähendada energiatootmises CO2-heitmeid 2050. aastaks vähemalt 93% võrra. Sisuliselt tähendab see elektritootmise muutmist CO2 vabaks.

Muutuste vajadust näeb riigikontrolli hinnangul ka valitsus, kes on seadnud eesmärgiks arendada energiasektor konkurentsivõimeliseks ja säästlikuks. Kõige rohkem puudutab see elektritootmist, kus põlevkivi kõrval tuleb võtta rohkem kasutusele muid tootmisallikaid.

Aruande kohaselt on Eesti elektritootmist siiani arendatud põhimõtte järgi, et energiajulgeoleku tagamiseks peaks siin tootma vähemalt sama palju elektrit, kui tarbitakse.

„Kuna Eesti avab aastal 2013 täielikult oma elektrituru, pole meil enam võimalik tagada Eesti energiajulgeolekut sõltumatult teistest meie turupiirkonna riikidest. Põhja- ja Baltimaade elektrituru piirkonnas on Eesti elektritootmisvõimsus edaspidi kogu turupiirkonna käsutuses ja siin toodetud elektrit saavad osta kõik meie turupiirkonna tarbijad. Samal ajal on Eesti tarbijate käsutuses teiste meie regiooni riikide tootmisvõimsus. See tähendab, et Eesti riik ei saa hoida siin toodetavat elektrit ainult riigisiseseks tarbimiseks ja sõltume avatud turul kogu turupiirkonnas kasutada olevatest elektrijaamadest ja elektriühendustest. Seega sõltub meie energiajulgeolek edaspidi kogu turupiirkonnast, kuid avatud turul ei saa Eesti enam elektrihinda 100% mõjutada. Elektri lõpphind hakkab kolmandiku ulatuses kujunema avatud turul ja 2/3 ulatuses määrab hinna riik, kelle kehtestada on maksude, võrgutasude ja taastuvenergiatoetuse suurus,“ seisab aruandes.

Aruande kohaselt tuleb hiljemalt 2024. aastal amortiseerumise või keskkonnanõuetele mittevastavuse tõttu vähemalt pool praegusest põlevkivielektri tootmisvõimsusest sulgeda.

Seetõttu juhib riigikontroll tähelepanu sellele, et juba lähiajal tuleb riigil lahendada mitmed elektriga varustamise probleemid.

„Tuleb otsustada, kuidas tagatakse Eesti tarbijate elektriga varustamine, kui aastal 2024 suletakse vähemalt pool praegusest põlevkivielektri tootmisvõimsusest; kui palju ja missuguseid elektrijaamu Eestisse rajada ning kui palju need tarbijale maksma lähevad; kuidas arendada edasi taastuvenergiat, kui EL on võtnud eesmärgiks jõuda 2050. aastaks pea süsinikuvaba elektritootmiseni,“ seisab aruandes.