Autor: Ain Alvela • 24. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Praakeli sõnul võrdub see 2–3% 50 miljoni sõiduauto poolt tekitatud süsinikdioksiidi emissiooniga, mis tegelikult polegi nii vähe, kui alguses paistab. Elioni energiatarbimine on aastas kokku üle kolme miljoni euro, vabale elektriturule sisenedes suureneb see arvestuslikult 700 000 eurot aastas.

„Mida aeg edasi, seda rohkem lisandub meie igapäevaellu n-ö võrku lülitatud seadmeid, seadmeid, millel on internetiühendus,” rääkis ta. „Meie lahendus on seotud sellega, et energia, mida Elion tarbib oma andmesidekeskustes, on võimalik taaskasutusele võtta. Selleks on kõigepealt arukas rajada need andmesidekeskused kohtadesse, kus jääksoojusele on tarbija olemas. Näiteks büroopinnad.”

Toivo Praakel selgitas, et andmesidekeskuses tekkiva soojuse saab maasoojuspumbaga suunata jahutussüsteemi ning kasutada seda keskküttesüsteemis. Elionis käivitus esimene säärane süsteem 2010. aastal, see kütab 2700 m2 suurust büroopinda ja läks maksma 128 000 eurot. Lisaks kütab konkreetne süsteem osaliselt ka kahe naabruses asuva kortermaja tarbevett. Nõnda on viimase 12 kuuga suunatud taaskasutusse 940 MW/h soojusenergiat, mis teeb aastaseks küttehinna kokkuhoiuks 20 000 eurot.

Teine Elioni objekt on 4600 m2 suurune büroohoone, kus 155 000 euro suuruse investeeringu toel loodetakse aastas säästa energiakulusid 44 000 euro ulatuses, mis teeb investeeringu tasuvusajaks umbes neli aastat.

„Säästulahendusi tehes ei tohi seada ohtu oma põhiäri toimimist,” rõhutas Praakel. „Samas, kuna elekter ja muu energia üha kallinevad, peab alati kõiki säästuvariante arvestama ja kaaluma.”