Autor: Ain Alvela • 22. oktoober 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Natura-toetusi ähvardab kadu

Maaomanikke, sh erametsaomanikke erutab tõsiselt põllumajandusministeeriumi plaan lõpetada  Natura 2000 kaitsepiirangutest tulenevate kahjude (näiteks metsa majandamisest saamata jäänud tulu) kompenseerimine.

Kuna Euroopa Liidust lähtuvate nn Natura-toetuste jaotamine käib põllumajandusministeeriumi kaudu, on selle toetuse maksmise osas n-ö pall just selle ametkonna käes. Toetuste maksmise lõpetamise korral on mitmed organisatsioonid leidnud, et sellise lähenemisega seatakse ohtu kogu looduskaitse tulevik.

Eesti Erametsaliidu tegevdirektor Priit Põllumäe märkis, et alates 2011. aasta sügisest on põllumajandusministeeriumi juhtimisel koos käinud maaelu arengukava 2014–2020 ettevalmistav juhtkomisjon. Tänaseks on ministeerium Põllumäe sõnul avaldanud ka esialgsete meetmete loetelu, kuhu erinevalt käimasolevast perioodist ei kuulu enam Natura 2000 toetused erametsamaale ja põllumaale.

Põllumajandusministeerium on oma väljaütlemistes rõhutanud, et mõlema toetusmeetme puhul on tegemist passiivse toetusega. Tõsi, erinevalt mitmete investeeringutoetustega on tõepoolest tegemist üksnes kompensatsiooniga.

"Mitmed omanikud on ostnud metsa kas vabalt turult või riigi käest. Ostu ajal piirangutest juttu ei olnud. Kitsendused tulid hiljem, aga ostuhinda takkajärgi muidugi ei vähendatud. Kohustused jäid, majandusliku tulu saamise võimalus vähenes," selgitas Põllumäe probleemi saamislugu. "Kuna teatud loodusväärtuste hoidmine on tähtis kogu Euroopa jaoks, ongi Euroopa poolt ette nähtud maaomanikele hüvitised.  Meil tahetakse aga seadustada olukord, kus meie maaomanikud peavad pakkuma Euroopale loodusväärtusi, aga tasu selle eest nad ei saa."

Põllumäe on seisukohal, et põllumajandusministeeriumi poolt väljapakutud metsandusmeetmetest ei ole praegu ükski seotud kõrge loodusväärtusega metsandusega.

"Omandiõigusele seatud piirangu kompenseerimine on põhiseaduse alusel igati kohane," kinnitas ta.

Ja toob näite: "Kujutage ette, et teil on 50 ruutmeetrine korter, millest te võite kasutada vaid 30 ruutmeetrit. Kõik 50 ruutmeetri kulud on teie katta, aga piirangutega („kõrge sotsiaalse väärtusega ala“) kaetud 20 ruutmeetril te toimetada ei tohi. Seal võivad elada kõik ehk kasu saab ühiskond.  Ei tundu õiglane?"

Natura võrgustikku kuuluvaid põllu- ja erametsamaa alasid on praegu Eestis umbes 130 000 hektarit (sh erametsamaadel 77 000 ha) ning toetusmeetme eesmärk on olnud maaomanikele osaliselt kompenseerida tekkivatest kitsendustest põhjustatud kulutusi ning saamata jäänud tulu. Hüvitisi maaomanikele Natura alade moodustamise ajal ka lubati.

Senini ongi Natura toetuste abil maaomanikele piiranguid eurorahast tagasihoidlikus ulatuses kompenseeritud. Nüüd tahetakse hüvitised ära võtta, piirangud aga säilitada. Probleem puudutab tuhandeid maaomanikke.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077