Autor: Ain Alvela • 28. september 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juht Kaul Nurm märkis seminari avades, et innovatsioon on üks praeguse Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika märksõna, mis üha enam tungib iga inimese igapäevaellu.

Uuendusmeelsusest maaelu arengu kontekstis rääkinud Ida-Harju Koostöökoja esindaja Tiina Sergio sõnul on maaelu tänapäeval juba küllaltki kahemõtteline mõiste, sest urbaniseerumine hoogustub ja sageli ei saagi enam rääkida eraldi maa- ja linnaelust – need on juba väga kokkupõimunud.

„Pigem on tegemist sotsiaalse suhtumisega – kas inimene defineerib ennast linnaelanikuks või maaelanikuks,” rääkis Sergio. „Ka maakasutust tuleb vaadelda koos, sest maad saab ju kasutada elamuarenduseks, samas ka põllumajanduseks.”

Avalikus sektoris on tema hinnangul innovatsioon oluline selleks, et vastata paremini rahva üha uuenevatele ootustele, samas on innovatsioonil ka omad ohud, näiteks kui lõhume vana süsteemi ära, aga uus lahendus ei hakka n-ö tööle.

„Avalikus sektoris on vigade ruumi vähem kui äriettevõttes. Viimane võib minna pankrotti, tunnistada luhtumist, sest ettevõte ei vastuta mingi teenuse osutamise eest, küll aga avalik sektor,” selgitas Sergio. „Inimestel on avalikule sektorile suuremad ootused kui eraettevõtetele. See on oluline riskikoht.”

Tiina Sergio on seda meelt, et edaspidi peaks põllumajanduses ja maaelus selgeks tegema, mida täpselt mõistetakse innovatsioonina, defineerimise õigus peaks olema ka piirkonniti. Eestis toimunud innovatsiooniaastal näiteks märgiti, et innovatsiooni ei saa kunagi tajuda tulevikus, seda saab määratleda vaid minevikus – kas mingi tegevus või toode osutus innovaatiliseks või mitte. Seega tuleb uuenduslikku hinnates ja uusi lahendusi välja pakkudes tegelema paljuski ennustamisega.

„Üks tulevikulahendus oleks, et avalik sektor delegeerib muist oma ülesannetest näiteks erasektorisse – eraettevõtetele,” pakkus Sergio. „Palju uuenduslikke võimalusi pakub Eestis juba hästi arenenud e-võimalused läbi interneti – e-kool, ID-kaart, digitaalne allkiri, e-valimised – need võimalused kõik täna meil töötavad ja nii mõnedegi osas oleme Euroopas tõelised pioneerid, esmaavastajad, kellest paljud eeskuju võtavad.”