Energiakultuuride kasvatamine peaks hoogustuma

Täna Jänedal peetaval erametsanduse konverentsil rääkis Läti Biokütuste ja Bioenergia Ühingu esindaja Didzis Palejs bioenergia globaalsetest kasutusperspektiividest.

Hariduselt metsandusinsener Palejs on metsandussektori, sh puidukaubandusega olnud seotud juba 15 aastat. Tema hinnangul on sellealane saadaolev info sageli vastuoluline.

Hakkepuit on tema sõnul viimase kümne aastaga kallinenud kolm korda ja maksab praegu umbes 9 eurot/m3.

„Hinnatõusu on ennekõike mõjutanud energiapõud, kui lühidalt öelda” märkis Palejs. „Et puidus peitub tohutu energeetiline potentsiaal, see on inimkonnale ammu selge. Nüüd on küsimus selles, kuidas see puit, ka nn väheväärtuslik puit, metsast kätte saada. Võib-olla peaks vanad reeglid üle vaatama, võib-olla tuleks metsade raiumist intensiivistada.”

Üks võimalus on tema sõnul ka energiakultuuride kasvatamine, see annaks kindluse, et energiapuitu jagub meile ka tulevikus. Maad selleks tema hinnangul jagub, näiteks Lätis on praegu kasutusest väljas ligikaudu miljon hektarit põllumaad, millel võiks näiteks nn energiavõsa kasvatada.

„Majanduslikult mõistliku suurusega energiakultuuride kasvatamise farm võiks olla 300–400 hektari suurune, nii suure maaga talusid on meil aga vähe. Selleks tuleks koonduda ühistutesse,” rääkis Palejs. „Ühistuline tegevus aitaks ka kõiki teisi kulusid kokku hoida.”

Didzis Palejs on seisukohal, et mõttekam oleks põletada töönduslikult valmistatud puidugraanuleid, selle asemel, et lihtsalt hakkepuitu kateldesse ajada. Ta rääkis, et graanuleid võiksid kasutada kõik praegused kivisöekatlamajad, katelde tööpõhimõte on sama.

Osale arutelus

  • Ain Alvela

Toetajad

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Arvamused ja blogid

Valdkonna töökuulutused

HILTI is looking for a SALES REPRESENTATIVE

Manpower OÜ

03. november 2017

Tööstusliidrid

Teabevara