Autor: Tanel Raig • 20. juuni 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hinnatõusu ootus tööstuses vaibunud

Pärast mõnekuist tõusuperioodi langesid mais ettevõtete hinnatõusu ootused. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) uuringu kohaselt prognoosis 80% tööstusettevõtetest müügihindade püsimist lähikuudel muutumatuna.

Täna avaldatud tootjahinna languse statistikat kommenteerides viitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Karel Lember EKI küsitlusele, mille järgi enamik tööstustest ootab müügihindade püsimist. Hindade langust eeldas kümnendik küsitletutest. Peaaegu sama palju oli hinnatõusu prognoosinud ettevõtteid. Tööstusharuti oli ootuste alanemine valdav. Ka seni üsna tugevate hinnatõusu prognoosidega toiduainetööstuses on olukord rahunenud.

Lember tõi välja, et mais olid toiduainetööstuses hinnad aastaga tõusnud 6,1%. Hinnakasvu vedasid endiselt kalatööstus ja lihatööstus, kus aastases võrdluses on hinnad kallinenud 18,6 ja 8,7 protsenti. Ekspordihinnad tõusid toiduainetööstuses mais sarnaselt aprillile aastaga kümnendiku võrra. Ka kuises võrdluses olid toiduainetööstuse väljaveohinnad veidi tõusnud.

Suuremad hinnamuutused on toimunud veel keemiatööstuses ja mööblitööstuses, kus hinnad tõusid 9% ja 4,3%. Lemberi sõnul keemiatööstuses sõltub hinnatase tugevasti importsisenditest, sealhulgas nafta hinna muutustest. „Viimasel ajal on hakanud nafta hind langema ning järgnevatel kuudel võib selle mõju jõuda ka tootjahindadesse. Sarnaseid arenguid on oodata metalli- ja metalltoodete tootmises, mille tooraine on maailmaturul aastaga odavnenud ligi viiendiku võrra,” ütles Lember.

Ekspordihindades oli 7% piires aastane hinnatõus keemia- ja rõivatööstuses, kuid kasvutempo on Lemberi andmetel mõlema osas kuust- kuusse aeglustunud. Suurim, -14% ekspordihindade langus oli palgi väljaveol, mida mõjutas nõudluse vähenemine välisturgudel. Jätkuvalt olid aastatagusest perioodist madalamad ekspordihinnad elektroonikatööstuses, millele avaldab survet samuti nõudlus, selgitas Lember.

Impordihindades on endiselt kiiremat kasvu näidanud naftassaaduste sisseveohinnad, ent kasvutempo on viimastel kuudel aeglustunud, tulenevalt nafta maailmaturuhinna langusest. Mais olid naftasaaduste sisseveohinnad veel 16% kõrgemad kui aasta varem, kuid kuises võrdluses toimus juba kerge langus. Ligi kümnendiku tõusid aastaga puidu ning masinate ja seadmete impordihinnad, mille taga võib Lemberi sõnul olla teatud kallimate puidusortide sissevedu ja investeeringud uutesse tootmisliinidesse. Aastataguse perioodiga võrreldes on mõnevõrra langenud põllumajandussaaduste, puittoodete, paberi ja pabertoodete ning elektroonikatoodete impordihinnad.

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Harro PuusildTööstusuudised.ee juhtTel: 519 355 24
Toomas KeltTööstusuudiste toimetajaTel: 50 72 816
Anu SoometsSündmuste programmijuht Tel: 5164397
Rain JüristoReklaamimüügi projektijuhtTel: 6670 077