Autor: Indrek Kald • 8. juuni 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Majanduskasv aeglustus teist kvartalit järjest. Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud kasvas SKP eelmise aasta neljanda kvartaliga võrreldes 0,3% ja esimese kvartaliga võrreldes 3,7%, teatas statistikaamet.

Võrreldes majanduslanguse eelse ajaga oli sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP selle aasta esimeses kvartalis jooksevhindades arvutatuna tõusnud 2008. aasta esimese-teise kvartali tasemele ja SKP, kus on hinnamõjudega arvestatud, ligikaudu 2006. aasta teise kvartali tasemele.

SKP kasvu panustas enim ehituses, kaubanduses ning info ja side tegevusalal loodud lisandväärtuse kiire kasv. Ehituse kasvu tagasid peamiselt hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd. Info ja side tegevusala mõjutas nii infotehnoloogia- kui ka telekommunikatsiooniteenuste lisandväärtuse kiire kasv.

Kaubanduses panustas SKP kasvu enim jaekaubanduses loodud lisandväärtus.

Lisandväärtus vähenes töötlevas tööstuses, kinnisvaraalases tegevuses ning tervishoius.

Enim pidurdas SKP kasvu töötlevas tööstuses arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise vähenemine.

Kaupade ja teenuste ekspordi kasv aeglustus 7%ni, sh kaupade väljavedu samuti 7%ni. Kaupade ja teenuste import kasvas 10%, sh kaupade sissevedu 9% ja teenuste import 14%.

Kui varem mõjutas Eesti väliskaubandust enim arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete sisse- ja väljaveo kiire kasv, siis alates möödunud aasta viimasest kvartalist asendus kasv langusega ning nüüd on olulisim mõju muudel masinatel ja seadmetel. Teenuste eksport kasvas 6% peamiselt kutse-, teadus- ja tehnikaalaste ning laondust ja veondust abistavate teenuste toel.

Teenuste importi mõjutas kõige rohkem ehitusteenuste kiire kasv. Vaatamata ekspordi ja impordi kasvu aeglustumisele, suurenes nende osakaal SKPs vastavalt 92%-le ja 93%-le. Eriti kiire oli osakaalu suurenemine kaupade sisseveo puhul. Netoekspordi suhe SKPsse oli -0,5%. Viimati oli import ekspordist suurem 2008. aastal.

Esimeses kvartalis suurenes nii jooksev- kui püsivhinnas SKP kiiremini kui töötatud tundide arv. Sellega kasvas kogumajanduse tööjõu tunnitootlikkus eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes vastavalt nominaalnäitaja puhul 5% ja reaalnäitaja puhul 2%.

Tööjõu tunnitootlikkuse kasv oli viimase pooleteist aasta kiireim. Samas on kasvanud SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Tööjõu ühikukulu kasvas eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 4%, mis näitab, et töötaja kohta makstud hüvitised kasvasid tootlikkusest kiiremini. Tööjõu ühikukulu kasv oli viimase kahe ja poole aasta kiireim.

Sisemajanduse nõudluse kasv aeglustus 1,6%ni ettevõtete varude juurdekasvu ja põhivarasse kapitali kogumahutuse kasvu aeglustumise tõttu. Kapitali kogumahutus põhivarasse kasvas 17% peamiselt ettevõtete investeeringute toel masinatesse ja seadmetesse ning valitsemissektoris hoonetesse ja rajatistesse. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid 3%. Suurem mõju oli sõidukite ostmise ja telefoniteenuste tarbimise kasvul. Sisemajanduse nõudlus oli toodetud SKPst jätkuvalt väiksem.