Seederi väitel on ministeerium ärgitanud piimatootjaid mõtlema oma tööstuse rajamise teemal. „Aga neil peab olema selle jaoks enda poolne valmisolek,” lisas ta.
Seederi sõnul tahab ministeerium Euroopa Liidu järgmisel eelarveperioodil suunata tähelepanu teraviku toidutööstusele ja suunata sinna senisest enam toetusmeetmeid. Teoreetiliselt on võimalik, et piimtööstuses toetatakse järgmisel perioodil ainult ühistulist piimatöötlemist või piimatootjatele kuuluvat ühistulist tegevust. Samas rõhutas Seeder, et midagi ei ole veel otsustatud ja piimatööstuste toetamise meetmed ELi uuel eelarve perioodil tuleb alles välja töötada.
Äsja valminud Eesti piimanduse strateegia järgi käitleb Eestis praegu kaks suuremat piimatööstust 45% kokkuostetavast piimast ning nelja suurema piimatööstuse käes on 64% piima töötlemisest. Strateegia näeb ühe eesmärgina ette toetada piimatöötlemise tõhusust, toetades selleks senisest olulisemal määral suuremate piimatööstuste kontsentreerumist ja töötlemisvõimsuste tehnoloogilist ja tehnilist uuendamist.
Seederi ütlusel ongi teoreetiliselt kõige efektiivsem kui talumeiereide kõrval on Eestis vaid üks suur piimatööstus, mis suudab töödelda ligikaudu miljon tonni piima, mida Eestis toodetakse. „Oleks hea, kui see tööstus oleks piimatootjate käes. Teisalt on siis probleem, et tekib tootjate käes olev monopol,” arutles minister. Ta lisas siiski, et piimanduse strateegias ei ole silmas peetud, et Eestis jääks järele ainult 2-3 piimatööstust, vaid siiski rohkemat arvu.
Piimanduse strateegiaga arvestatakse Eesti maaelu arengukava koostamisel aastateks 2014-2020, mis otsustab ka, kuidas antakse raha piimanduse strateegia eesmärkide täitmiseks.