Autor: Tanel Raig • 4. aprill 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Lexel Fabrika tehases on paigaldatud Schneider Electricu elektrienergia jälgimise süsteem, mis annab info suuremate energiatarbijate kohta tehases ja aitab tehase juhtkonnal kiiresti reageerida energiakulu vähendamiseks. „Kinnitan, et võimalik ei ole säästa mitte ainult suurte tarbijate osas, aga ka väikeste tarbijate pealt, näiteks valgustus,“ ütles Lexel Fabrika tehnikaosakonna juhataja Aivars Silinevics.

Silinevicsi ütlusel on kaks energiasäästu põhimõtet. Passiivne säästmine on suunatud tarbimise vähendamisele. „Kuid kogemus ütleb, et tõeline sääst tuleb aktiivsetest energiasäästu meetmetest,“ kinnitas Silinevics.

Aktiivseks säästmiseks peab ta meetmeid, kus tehase juhtkond saab ise reagerida ja teha muudatusi – küttesüsteemides, ventilatsiooni- ja kliimasüsteemides, muutuvsagedusega mootorite kasutamises jmt. Aktiivsete meetmetega saab tema kinnitusel säästa üle 30% elektrienergiast. „Püüame igas võimalikus olukorras taotleda energiasäästu,“ teatas Silinevics.

Ta tõi näite kliimaseadme jahutusvedelikust. Kompressori töötamisel jahutusvedelik kuumeneb. Silinevics ütles, et võimalik on see energia raisku lasta või püüda seda ära kasutada. Paigaldada tuli vee eelsoojendi ehk boiler. Nüüd kasutatakse soojusvahetit, et saada kuuma vett tehase veesüsteemi. Kompressori kuum õhk kasutatakse lao kütmiseks. Silinevicsi kinnitusel ei pea nad lao kütmiseks enam midagi juurde kulutama. Kogu investeering, et kasutada kliimaseadme jahutamisest tekkivat energiat, oli 7000 eurot, kokkuhoid aastas on aga 11 000 eurot.

Teise näite tõi Silinevics plastmassi valu osakonnast, kus on tehase üks suuremaid energiatarbimisi. Plastamassivalu osakonnas on vaja plastmass vormides maha jahutada. Suvel, kuumade ilmadega, kasvab seal meie energiatarbimine 20%, rääkis Silinevics. Lahenduseks on sinine energia, mis väldib energiakulu tõusu. Sinine energia tähendab välist soojusvahetit, kuhu pihustatakse peale veeudu, et see kiirendaks jahtumist. Kasutatakse tavalist veevõrgu vett, mida mõnevõrra pehmendatakse, et soojusvaheti peale ei tekiks katlakivi. Tulemusena vähendati energiakulu plastmassvalu jahutamiseks enam kui veerandi võrra.

Sarnaselt üritatakse energiakulu vähendada ka talvel. Mõte on selles, et jahutada plastmassvalu jahutusvedelikke ilma kompressoriteta, sest kompressorid on suured elektritarbijad, seletas Silinevics. Lahendusena leiti, et kuumenenud jahutusvedelik tuleb viia vahepeal õue. „Jahutusvedelikuga toru jahtub looduslikes tingimustes ja see toimib väga hästi,“ rääkis Silinevics.

Lexel Fabrikas on igal aastal energiatarbimine langenud. 2010. aasta oli aga erand, kus tarbiti töötunni kohta rohkem energiat kui aasta varem. Selgus, et põhjus olu plastmassvalu tootmises. Siis töötatigi välja meetmed ja viidi need ellu.

Silinevicsi kinnitusel on elektrienergia kulu jälgimise süsteem olnud tõeliselt hea abimees, kuna näitab, kus on suurim tarbimine ja kas rakendatud meetmed on andnud efekti. Energiasäästu võimaldavad meetmed on aga tulnud tehasel endal välja mõelda.

Lexel Fabrika investeeris elektrienergia jälgimissüsteemi Power Logic ja mõõtmisseadmete installeerimisse 21 000 eurot. Aastas suudab tehas tänu sellele säästa 10 000 eurot, ehk elektrienergia jälgimisüsteemi tasuvusaeg on 2,1 aastat.