Autor: Tanel Raig • 7. veebruar 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ensto Enseki juht: pean võlglasega viisakalt aru. Kohe võlglase lisamist avalikku nimekirja ma õigeks ei pea, sest homme on talle ehk tarvis ka kaupa müüa. Pean temaga ikka viisakalt arutama, sõnas Ensto Ensek ASi juht Üllas Täht. Inkassofirmade vahel on tekkinud diskussioon selle üle, kas avalikustada võlgaste nimekirju. Äripäev küsib täna ettevõtjatelt, kas võlglaste avalik häbiposti panek on õigustatud või mitte. LOE EDASI SIIT.

Anne Mere: aeg-ajalt ikka vaatan võlglaste nimekirju. Rakvere Lihakombinaadi juhi Anne Mere arvates võivad võlglaste nimekirjad avalikud olla ja temagi vaatab need aeg-ajalt läbi. "Võlad tuleb õigel ajal ära maksta ja kui mingil põhjusel on läinud üle kriitilise piiri, siis võlg on võõra oma. Minu jaoks pole see probleem, kui neid lehes avaldatakse," lausus ta. Mere sõnul pole tal otsest vajadust olnud võlglaste nimekirju lugeda, kuid aeg-ajalt vaatab ta need ikka läbi. LOE EDASI SIIT.

Wendre juht: võlglaste avalikustamist peaks reglementeerima. Võlglaste avalikkuse ette toomine peaks olema kuidagi reglementeeritud, sest heatahtlike firmade jaoks raskendab nimekirjas olek kehvast situatsioonist väljatulekut, arvas Wendre ASi juhatuse esimees Vahur Roosaar. „Mõnes mõttes on see krooniliste ja pahatahtlike võlgnike puhul muidugi üks mõjutusvahend, et nad oma kohustusi tõsiselt võtaks. Samas kui ettevõte otsib oma muredele lahendust, raskendab võlgadega ülespanemine tema võimalust sellest situatsioonist välja tulla,“ arvas Roosaar, et ülesriputamine peaks olema väga ettevaatlik. LOE EDASI SIIT.

Eesti Gaas: torustike kuulumine meile pole julgeoleku küsimus. Torustike kuulmine Eesti Gaasile ei ole julgeoleku küsimus, teatas gaasifirma. Eesti Gaas pani oma kodulehele üles kaheksast punktist koosneva selgituse pealkirjaga "Müüdid ja tõde Eesti gaasiäri hetkeseisust ning arenguperspektiividest". TUTVU GAASIFIRMA SEISUKOHTADEGA SIIN.

Aastaks 2025 kolmveerand elektriliinidest maapealt kadunud. Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts kinnitas eile Riigikogus järelepärimistele vastates, et aastaks 2025 on 75% elektriliinidest viidud maa alla. Praegused võrgutasud lubavad igal aastal uuendada ligikaudu 1000 kilomeetrit liini. Juhan Parts vastas Riigikogus keskerakondlaste esitatud järelepärimistele Eesti elektrivarustatusega kindluse kohta. Ministri sõnul ei ole Eesti elektrivarustuse kindluse peamiseks probleemiks mitte niivõrd elektrivõrgu vanus ja seisukord, vaid see, et 35% Eesti õhuliinidest läbib metsi ja tugev tuul murrab puid väljaspool liinikoridori. Pikaajalises perspektiivis on lahenduseks maakaabel ning puude okste osas tavalisest õhuliinist tunduvalt tugevam õhukaabel, ütles Parts. LOE EDASI SIIT.

Saksa tööstustoodang langes üllatuslikult. Saksa tööstustoodang langes detsembris üllatuslikult viimase kolme aasta madalaimale tasemele. Nõudluse langus Saksa toodete vastu tulenes usaldust kõigutavast võlakriisist ja globaalsest kasvu aeglustumisest. Saksa tööstustoodang langes võrreldes läinud aasta novembriga 2,9 protsenti, teatas täna Saksa majandusministeerium Berliinis. Tegemist on suurima langusega alates jaanuarist 2009. LOE EDASI SIIT.

Saudi Araabia lubab nafta hinda hoida alla 100 dollari. Saudi Araabia prints Alwaleed bin Talal al Saud ütles CNBC-le, et nafta hinda mõjutab eelkõige hirm Iraani pärast, vaatamata suuremale pakkumisele ning vähenenud nõudlusele. "Hirm tuleb sellepärast, et mis võib juhtuda Iraaniga ning  Hormuzi väina sulgemisega," ütles Saudi Araabia kuningliku perekonna liige Bin Talal. "Me oleme juba öelnud, et ei lase nafta hinnal tõusta üle 100 dollari." Bin Talali sõnul on kuningriigil tootmise suurendamiseks olemas kõik võimalused. LOE EDASI SIIT.