365 miljardit dollarit energiasäästust

Kui maailma tööstussektor võtab energia säästmiseks kiiresti üle kasutusel olevate parimate tehnoloogiate praktikad, on 2030. aastaks saavutatud rahaline kokkuhoid ligikaudu 365 miljardit dollarit aastas.

Arengufondi rohe- ja energimajanduse seire juht Lauri Tammiste tõi Äripäeva seminaril „Kuidas vähendada energiakulu tootmises?“ maailma tööstussektori energiasäästu võimalustest näiteid uuringu „UNIDO Global Industrial Energy Efficiency Benchmarking: an energy policy tool 2010“ põhjal. UNIDO kaardistas juhtivad praktikad energiasäästu tehnoloogiates tööstuses ning analüüsis, milline on mõju, kui parimad praktikad võetakse kasutusele, rääkis Tammiste uuringu taustast.

Analüüs näitas, et keskmine energiasääst olek tänasel päeval parimale praktikale üle minnes 26%. Sealjuures ei oleks tegemist hoomamatult pikkade tasuvusaegadega. Uuringu kinnitusel näitavad energiaauditid ja investeerimisandmed, et on palju säästuvõimalusi, mille keskmine tasuvusaeg on kuni 2 aastat. Väiksem võiduprotsent oleks Tammiste sõnul energiamahukates tootmistes, kuna seal on energiasäästuga tegeletud juba aastaid. Väiksema energiakuluga ettevõtetes oleks energiasäästu hüpe suurem, kinnitas Tammiste.

Uuring näitas, et viimase kolme aasta jooksul on energiasäästmiseks kõige rohkem välja vahetatud valgustussüsteemi. Edasi tulevad investeeringud ventilatsiooni, soojustusse ja vee kasutusse. Alles viiendal kohal on muutuste tegemine tootmisprotsessides. „Ebakindel on minna oma põhitootmis protsesside kallale. Alati on risk, et uus tehnoloogia ei tööta või pikeneb totmisprotsess. Seda riski üldjuhul ei võeta ja tegeletakse väiksema riskiga tegevustega,“ selgitas Tammiste ettevõtete valikuid.

Ka investeeringute omavahlises võistluses jäävad energiasäästu investeeringud alla näiteks investeeringutele tootmise laiendamisse. Laienemise investeeringutega saad minna nukogu ette ja näidata, et mahud kasvavad, mõistis Tammiste ettevõtete valikuid. Samas on Tamiste sõnul vale arvata, et energiasäästu investeeringud ei suudaks ettevõttele tagasi toota. Näitena tõi ta Saksa suure tööstuskontserni Bayer, mis investeeris energiasäästu 700 miljonit dollarit, mille tasuvusaeg oli alla aasta.

Eesti ettevõtetes on Tammiste andmetel ainult keemiatööstuses ja puidutööstuses energiamahtude osakaal väiksem kui Soome ettevõtetes. Kuid Tammiste lisas, et energiahinnad on Eestis tõusuteel ja nüüd hakkavad ettevõtted liigutama, sest investeeringute tasuvus muutub teiseks. „Ega väikese asja peale ei liigutata. Pirukas peab olema väga magus või piits väga valus,“ nentis Tammiste.

 

Osale arutelus

  • Tanel Raig

Toetajad

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

Seotud lood

Jälgi Tööstusuudiseid sotsiaalmeedias

RSS

Toetajad

Statistika

Valdkonna töökuulutused

Teabevara